Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõhvi läks valitsuse vastu kohtusse
Jõhvi vallavalitsus kaebas kohtusse
vabariigi valitsuse korralduse, millega keelduti Jõhvi kesklinnas asuvat riigile
kuuluvat maalappi omavalitsusele andmast. Tallinna halduskohus võttis kaebuse
menetlusse.
Tänavu kevadel esitas Jõhvi vallavalitsus keskkonnaministrile taotluse anda munitsipaalomandisse viadukti ja staadioni vahel asuv haljasala, mis kuulub praegu riigile - kokku 18 138 ruutmeetrit, kirjutas Põhjarannik. Maad küsiti 2005. aastal alale kehtestatud detailplaneeringu tõttu, mille kohaselt peaks sellesse paika tulema parkimismaja, kuhu pidid tulema müügiboksid. Kuu aega hiljem teatas maa-amet, et esitab vabariigi valitsusele korralduse eelnõu, millega keeldutakse maatüki munitsipaalomandisse andmisest, "kuna äritegevuse korraldamiseks vajalik maa ei ole omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa". Vallavalitsus selgitas seejärel ametile, et äripindade loomine parkimismajja aitab kaasa uute töökohtade tekkele, ning leidis, et "äritegevusele õhutamine ja kaasaaitamine peaks olema iga omavalitsuse, kuid eelkõige riigi huvi".
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar ütles Põhjarannikule, et vald otsustas kohtusse minna, sest tunneb, et riik kipub selliste otsustega järjest omavalitsuse arengut takistama. "Mida me sellel võõral maal siis toimetame? Praegu on keset linna suur tükk maad, mida meie maksumaksja raha eest tuleb kasida. Võtku riik siis ise sellega midagi ette," sõnas Võhmar, kellele on arusaamatu, missugusel eesmärgil omavalitsustele pidevalt keeldutakse tema territooriumil olevaid riigi maatükke andmast.
Teravalt on valitsust kritiseerinud ka Narva linnavõimud selle eest, et riik on oma maatükkide andmisel omavalitsustele kitsi. Tänavu kevadel pöörduti selle küsimusega lausa peaministri ja keskkonnaministeeriumi poole, kust saadi formaalsed vastused.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
1
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
4
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Viimased uudised
Detailplaneeringu kohustuse saab laiemalt asendada projekteerimistingimuste menetlusega
Eksootika toob võlu ja valu. Kuidas mitte saada vastu pükse?
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
- ST
Olulisimad teemad Business Arena 2026 kinnisvarafoorumil
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele