22. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arco Vara: võimalik, et laenude väljastamine sureb välja

Maailmamajanduse pikk haigusperiood võib kinnisvaraturu Eestis viia lõpuks sellisesse faasi, kus laenude väljastamine kinnisvara ostuks lõpetatakse.

Küsimustele vastavad Arco Vara Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhataja Tõnu Luts ning Arco Vara Kinnisvarabüroo vanemmaakler Maia Daljajev.

Millist mõju maailmamajanduse üldine raske olukord pikas perspektiivis Eesti kinnisvaraturule osutada võib?Maia Daljajev

Tõnu Luts: teoreetiliselt on võimalik, et laenude väljastamine kinnisvara soetamiseks lõpetatakse sootuks või viiakse tingimustele, millega enamikel inimestel ei ole võimalik toime tulla - see suretaks täielikult välja ka kinnisvara ostu-müügituru. Samas jääks toimima ilmselt üüriturg.

Maia Daljajev: laenutingimused on üks teema, teine teema on aga koondamislained, millega seoses inimeste kindlustunne väheneb ning prioriteedid muutuvad ja koduvahetuse otsus lükatakse edasi. Üüriturg jääb kindlasti toimima. Kuna üüriturul on hetkel pakkumisi küll, siis üürihinnad ilmselt ei tõuse. Üüriturul objektid selekteeruvad ning eelistatud on kvaliteetsed korterid.

Mida toob kinnisvaraturul selle aasta neljas kvartal? Kas langus jätkub?

TL: mina arvan, et IV kvartalis tuleb tehingute arv madalam, kui see oli käesoleva aasta III kvartalis. Oktoobris teostati Eestis 2686 ostu-müügi tehingut, mis on sama näitaja, kui oli septembris ja augustis, kuid novembris on seisuga 21.11 tehtud Eestis 1500 ostu-müügi tehingut, mis annab kogu novembrikuu tulemuseks ilmselt madalama arvu, kui see oli oktoobris. Samuti ei julge ennustada, et tehingute arv kasvaks detsembris, varasemate aastate kogemusele tuginedes see arv pigem langeb, kuna negatiivsed uudised kinnisvara finantseerimise osas on ilmnenud eelkõige oktoobri lõpus- novembri alguses.

Kas uus aasta näitab ka päikesevalgust või kinnisvarahindade langus jätkub?

TL: uuel aastal ilmselt "päike veel paistma" ei hakka ning hinnad pigem pisut langevad. Päike hakkab minu arvates paistma siis, kui: 1) taastub pankadevaheline usaldus ning turud väljuvad finantskriisist; 2) Eesti makromajandus pöördub tõusule ning seoses sellega suureneb inimeste kindlustunne ning huvi ja võimalused oma elamistingimusi parandada .

MD: Hinnalanguse surve on suunatud eriti sellistele müüjatele, kellel kohustus pankade ees müüa oma lisatagatis. Päike paistab nendele inimestele, kes soovivad täna kodu osta – neil on võimalus valida ning tingida ja leida hea hinna eest väga hea ja omapärane kodu.

Hinnad alanevad, kuid laenutingimused karmistuvad - kas on võimalik, et suurt buumi lähiajal ei tulegi?

TL: võimalik, et enam sellist suurt buumi lähiajal ei tulegi. Kindlasti ei taastu 2006-2007. aastal aset leidnud tehingute aktiivsus aastatel 2009-2010.

Millal on kõige parem hetk praegusel kinnisvaraturul korter osta?

MD: Need, kellel on võimalus kodu soetada, siis praegusel langeval turul on kõige parem aeg soetada endale elamispind, kuna ostjale soodsamates tingimustes saab enamasti kokkuleppele. Head asjad ei seisa tõusval ega ka langeval turul kaua. Enne jaanipäeva lükkasid paljud oma ostuotsuseid hinnalanguse ootuses edasi - väga suur osa nendest inimestest ei saa tänasel päeval enam laenu jaanipäevaeelsetel tingimustel.

Mis valdkonnas aktiivsus järgmisel aastal kõige rohkem suureneda võib? Tõnu Luts

MD: Heas asukohas paiknevate ning hea ehituskvaliteedi ja planeeringuga kortereid ning eramuid ikka ostetakse. Üürikortereid otsitakse ka kindlasti jätkuvalt.

Kuidas on seis büroopindadega?

TL: Rääkides Tallinna piirkonnast, siis siin on suhteliselt lühikeses aja jooksul turule tulnud suur hulk uut kontoripinda. Samas, nõudlust on pärssinud meie majanduse langus, millega seonduvalt ettevõtted ei vaja laienemiseks täiendavat kontoripinda. Samuti ei ole uusi, alustavaid ettevõtteid. Pigem vaadatakse ettevõtete poolt senine pinnakasutus üle ning otsitakse võimalusi väiksema kontoripinnaga hakkama saada, et vähendada ettevõtte püsikulusid. Eeltoodu viib selleni, et üsna tõenäoliselt suureneb keskmine vakantsus olemasolevates ning valmivates kontorihoonetes, langevad ning on langenud kontoripindade üürihinnad, suurenevad üürileandmise perioodid. Samuti peavad senised hoonete omanikud olema valmis läbirääkimisteks seniste üürnikega lepingutingimuste ülevaatamiseks.

Kuidas on tehingute aktiivsus kõige kallimate korteritega (vanalinna ja kesklinna apartemendid jms) - kas aktiivsus on vähenenud/suurenenud?

MD: Kõige suuremat huvi on näidanud vanalinna ning kallimate kesklinna korterite vastu meie idanaabrid. Tehinguid väga palju ei tehta, kuid eeltööd tehingute toimumiseks tehakse rohkelt.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474