14. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Hinnale avaldab mõju see, et liikmesriigid saavad elektritootjatele jätkuvalt osa heitmekvooti tasuta anda. See annab võimaluse, et kvoodi hinda teatud osas elektri hinna sisse ei kirjutata. Nii on võimalik, et elektri hind ka põlevkivist tootmisel ei ole nii kõrge,“ ütles Kisel.

Kui algselt oli Euroopa Komisjoni ettepanek, et aastast 2013. peavad kõigi liikmesriikide elektritootjad tasuta kvoodi asemel heitmekvoodi oksjonitelt ostma, siis nüüd lepiti kokku, et rida uusi liikmesriike saab ka peale 2013. aastat 70% kvoodist elektritootjatele tasuta anda. Osakaal väheneb järk-järgult ning aastast 2020 erand lõpeb.

Lisaks sai Eesti heitmekvooti arvatust rohkem. Kvoot tähendab raha – oksjonitulu läheb riigile, mis võimaldab omakorda rohkem toetada energiasektori investeeringuid. Samuti investeeringuid energiasäästu. „Riigil on võimalik osa investeeringute hinnast kinni maksta,“ ütles Kisel.

Kokku on Eestil sõltuvalt heitmekvoodi hinnast võimalik aastas kvoodimüügist tulu saada 6-12 miljardit krooni. Investeeringutoetusteks võib minna 1,5-2 miljardit krooni aastas.

Eestile on soodne seegi, et ka Läti ja Leedu said heitmekvooti juurde, et kompenseerida Ignalina tuumajaama sulgemist. Nii on ka Lätil ja Leedul rohkem võimalusi energiasektori investeeringute toetamiseks ja sellega energia hinda Balti turul madalamal hoida, ütles Kisel.

Autor: Haldusuudised.ee