Tallinn plaanib Kultuurikatlale 40 mln kr

Kuna tegemist on väga mahukate investeeringutega, mis ulatuvad ühtekokku 600 miljoni kroonini, siis paratamatult tuleb teha valikuid, kuitahes raske see ka poleks, ütles Jäppinen. Kultuurikatla puhul on lähitulevikus võimalik kaasata Euroopa struktuurifondide vahendeid ja välistatud pole ka erasektori kaasfinantseerimine, teatas ta.

"Kultuurikatla arendus on pigem protsess ja lõplikku valmimise tähtaega ei olegi siin võimalik määrata: katel on kui Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, vaid pidevalt areneb," sõnas Jäppinen.

Teatrihoone ehitust pole tema kinnitusel võimalik venitada 3-5 aasta peale – see oleks teatri loomingulise vormi ja kogu kollektiivi suhtes ebaõiglane. "Teatrit saab ehitada siis, kui me tõepoolest oleme kindlad, et suudame selle objekti kahe aasta jooksul valmis ehitada. Kuna riik ilmselt ei soovi Tallinna kultuuriellu panustada, mida ilmekalt näitab riigi 2009. aasta eelarve, siis Linnateatri puhul saab linn arvestada vaid oma eelarve vahenditega," ütles abilinnapea Jäppinen.

Järgmise aasta Tallinna linnaeelarve eelnõusse tehti täna ka ettepanek lisada Linnateatrile täiendavad 2,2 miljonit krooni.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar korraldas internetis skandaalse hääletuse Kultuurikatla ja Linnateatri rahastamise osas, mille võitis Kultuurikatel. Andmekaitsjatelt kriitikat saanud internetihääletuse alustamisel lubas Savisaar, et rohkem hääli saanud kultuuriobjekt ehitatakse aastaks 2011 valmis ning teine valmib hiljem.

Kultuurikatel on endine Tallinna soojus-elektrijaama hoone (Põhja pst 27a) Linnahalli kõrval ja seda ümbritsev krunt, kuhu tulevikus peaksid näiteks valmima kontserdi- ja teatrilavad (suurim kuni 1000 inimesele), vabaõhukino, keskkonna- ja tipptehnoloogia õpitoad, galeriid, ateljeed, laborid, loomeettevõtete bürood, kunstnike residentsid.

Kultuurikatla hoone arendus maksab 2008. aasta kevadel rahvusvaheliste ekspertide abil läbiviidud analüüsi järgi 215 miljonit krooni ning vähemalt pool sellest rahast on võimalik saada erinevatest Euroopa Liidu rahastusallikatest ning hoone etapiviisilisel kasutuselevõtul ka rendi- ja müügitulust.

Vähem kui pool ehitus- ja arenduskuludest (ligi 90 miljonit krooni) jääks järgneva 3 aasta jooksul Tallinna linna kanda. Kultuurikatla täies mahus tööle hakkamisel saab sellest isemajandav objekt.