17. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Prognoosin tööandjate surve tõusu katsetes oma töötajatele palka ümbrikus maksta,“ ütles Kuum dv.ee-le, kommenteerides küsitluse tulemusi, millest selgus, et 76% dv.ee lugejatest oleksid nõus ümbrikupalka vastu võtma.

Kuuma hinnangul väljendab Eesti elanike selline meelestatus selgelt nende reaktsiooni ühiskonnas valitsevatele hirmudele. „Normaalsetes majandustingimustes oleks küsitluse tulemus hoopis teine. Inimesed on ju piisavalt informeeritud „musta palgaga“ kaasnevatest ohtudest. Ma arvan, et tegemist on pigem emotsionaalset laadi reageeringuga,“ oli Kuum kindel.

Siiski on tema hinnangul selgelt olemas oht, et ümbrikke palgarahaga tuleb järgmisel aastal võrreldes selle aastaga tõesti juurde. „Surve tööandjate poolt kindlasti tuleb, ja kui ümbrikupalkade osakaal hakkab jälle suurenema, on see tõsiseks löögiks niigi rahahädas olevale riigile. Muuhulgas viib see Eesti euroga liitumisest jälle kaugemale,“ nentis Kuum.

„Ümbrikupalga maksmise kasv on masendav seda enam, et viimastel aastal suutis Eesti selles vallas saavutada juba küllaltki head näitajad ning „musta palga“ osakaal langes aastast aastasse,“ lisas Kuum.

Ta avaldas lootust, et Maksu-ja tolliamet teeb kõik, et selle tendentsi vastu võidelda. „Ettevõtte juhte tuleb veenda, et nad sellele libedale teele ei astuks. Tahaks väga uskuda, et maksuametnikud saavad selle sõnumi kohale viimisega hakkama,“ ütles Kuum.

dv.ee portaali küsimusele „Kas oleksite nõus vastu võtma ümbrikupalka?“ vastas 76% lugejatest jaatavalt, 19% ei nõustuks ümbrikupalgaga ning 5% ei omanud kindlat seisukohta.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov: risk on olemas

"Sellise küsitluse tulemuste põhjal ei saa kindlasti üheselt järeldada, et vastajad oleksid tegelikult nõus töösuhtega, millel puuduvad igasugused sotsiaalsed garantiid. Inimesed võisid vastata hetkeemotsiooni ajel, pruukimata hinnata reaalseid riske, mis kaasnevad ümbrikupalgaga. Arvan, et enamik eelistab ikka mingitki kindlustunnet haiguse ja tööõnnetuse puhul ning tuleviku pensionile mõeldes. Siiski on ka selline lähenemine võimalik, et soovitakse suuremat osa palgast saada ametlikult, aga n-ö preemiad ja lisatasud ollakse nõus vastu võtma ka ümbrikus.

Samas on muidugi olemas risk, et raskes majandusolukorras hakkab mõni ettevõte otsima ka ebaseaduslikke viise toimetulemiseks ning töötajad tõesti nõustuvad ümbrikupalgaga, et mingitki tulu saada.

Ümbrikupalgaga soostujad ilmselt ei adu, millega nad riskivad, kui aitavad maksupetturitest tööandjatel õõnestada töötaja enda ja kõigi kodanike heaolu, kahjustades pensioni- ja ravikindlustuse, tervishoiu, hariduse, kultuuri, teedeehituse, turvalisuse jpm valdkondade finantseerimise allikat.

Maksu- ja Tolliamet on olnud aktiivses võitluses ümbrikupalkade vastu ja arvestades majanduse arengutega aktiviseerib enda tegevusi antud valdkonnas järgmisel aastal veelgi. Plaanis on nii kontroll-reidid kui ka märgukirjade saatmine ning sellele järgnev töö kirjadele mittereageerinutega."

Autor: Haldusuudised.ee