Kaitseministeerium tahab aastakümneiks kortereid rentida

Tegemist on esimese puhtakujulise riigi ja erasektori ühisprojektiga kaitseministeeriumis ja laiemalt ka Eesti keskvõimu tasandil.

Esmalt kuulutatakse välja hange ja kvalifitseeritud taotlejatega jätkatakse võistleva dialoogi vormis. Erinevus tavapärasest riigihankest seisneb selles, et kohe algul hankes osalejatelt hinnapakkumist ei oodata.

Projektijuht Kalle Kukk märkis, et riigihanke väljakuulutamisel kõiki tingimusi täpselt ei määratleta. "Võimalikult vähe on hanke puhul ette öeldud. Sel juhul on võimalus, et hankes osaleja pakub välja midagi sellist, mille peale me ise ei tulnudki," selgitas ta.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna peaspetsialist Margus Sahk märkis, et põhjuseks võib olla vaimne barjäär – avalik sektor on kartnud võimalikku negatiivset fooni. Näiteks Tallinna linna puhul tekkisid ajakirjanduses spekulatsioonid, et lepingud koolide hooldamiseks ettevõtjatega olid seotud linnal võimul oleva parteiga. "Kumab läbi foon, et raha antakse tagasi partei sponsoritele," märkis ta.

Kalle Kukk märkis, et välja pole seda siiski keegi kunagi öelnud. Erasektoril pole siiski põhjust neid projekte karta, sest avaliku sektori näol saaksid nad pikaajalise ja stabiilse partneri.

Riiklikul tasandil on sellised ühisprojektid eelarve seisukohast veidi problemaatilised, sest võivad ajada eelarve defitsiiti. Kaitsekolledži puhul seda muret pole, sest kaitseministeerium on projektis raha vahendaja rollis. Uue maja kulud maksavad kinni suures osas õppurid lähetavad riigid.

Riigi ja erasektori ühisprojektid pole siiski päris riskivabad ka ettevõtja jaoks. Tuleb arvestada võimalusega, et pärast 10, 15 või 20 aastat peab hoonele teise kasutuse leida, sest avaliku sektori partner ei pruugi lepingut jätkata või hoonet välja osta. Kaitsekolledži puhul võib sellise aja möödudes tekkida küsimus, kas kool üldse asub enam Tartus.

Ehitusturul hea aeg hea aeg tellijale

Arco Vara Kinnisvarabüroo Tartu esinduse vanemmaakler Paavo Mikk märkis, et Kaitsekolledži idee ei tule suure üllatusena, kuna juba aeg-ajalt on sealne ohvitserkond üürikortereid otsinud. "Viimane on kindlasti kulukam, kui omada enda valduses hoonet pikaajalise rendisuhtega. Leida 30minutilise jalutuskäigu kaugusele Balti Kaitsekolledžist hoone, mis oleks korruselamu ja kus ei ela tsiviilisikuid ning kuhu ei ole võõrandatud tsiviilisikutele elamispindasid, on võrdlemisi keeruline, võib-olla isegi võimatu," kirjeldas ta seisu Tartu turul.

Hoone elamispindade koguarvust sõltuvalt võiks Balti Kaitsekolledžile pigem soovitada sõlmida kokkulepped maaomanikuga, kelle kinnistule saaks vajaliku hoone rajada, lisas Mikk.

"Oluline on muidugi see, kui kiiresti loodetakse hoone enda kasutusse saada. Uue hoone ehituse tellimine on tänases turuseisus kindlasti väiksemate kulutustega seotud kui aasta-paar tagasi," märkis Arco Vara Tartu esinduse vanemmaakler.

Ka Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et Tartus neile tingimustele vastavaid valmismaju vaevalt on. "Projektide osas täpselt ei oska öelda, kuid arvan, et kindlasti on mitmeid eri staadiumis arendusi ja nende omanikke, kes oleksid antud hankest huvitatud," lisas ta.

Sellise projekti jaoks on praegu igati soodne olukord ehitus- ja kinnisvaraturul, kui tellija teab, mida tahab ja on lahendatud vajalikud üksikasjad (garantiid, kriteeriumid, finantseerimised jne), märkis Vink.

Kronoloogia:

2006. aastal võttis kaitseministeeriumi juhtkond vastu otsuse mitte remontida Taru ühiselamut, vaid rajada õppurite ja õppejõudude majutamiseks uus tänapäeva nõuetele vastav hoone.

2007. aastal otsustati ehitada majutushoone riigi ja erasektori ühisprojekti kasutades.2009. aasta mai lepingu sõlmimine.2010. aasta august tudengid ja õppejõud saavad kolida uute majutushoonesse.

Autor: Haldusuudised.ee