20. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaks nädalat tagasi otsustas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et presidendi poolt tagasi lükatud nn saadikute palkade külmutamise seadust hakkab arutama riigikohtu 19-liikmeline üldkogu ning aja kokkuhoiu mõttes arutatakse selle seaduse õiguspärasust kirjaliku menetluse käigus.

Millal otsus langetakse, ei ole esialgu veel teada. Seaduse järgi on riigikohtul otsuse langetamiseks aega neli kuud. Kuna presidendi taotlus laekus kohtu pressiesindaja Eveli Kuklase sõnul kohtusse 15. detsembril, tuleb otsus langetada hiljemalt 15. aprilliks.

Riigikogulaste järgmise aasta igakuine palk arvestatakse välja eelneva aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga alusel. 2007. aastal oli Eesti keskmine palk neljandas kvartalis 12 270 krooni. Selle numbri alusel arvutatav saadikute palk on praegu 49 080 krooni. Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mis on maksimaalselt 30 protsenti riigikogu liikme palgast. Sisuliselt teenib riigikogu lihtliige kokku 63 804 krooni.

Parlament võttis mullu 19. novembril vastu seaduse, mis külmutab alanud aastast riigikogu 101 liikme palga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas toona 53 saadikut Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eestimaa Roheliste ja Rahvaliidu fraktsioonist ning selle vastu oli üks riigikogu liige, fraktsiooni mittekuuluv Jaan Kundla.

Seaduse kolmandal lugemisel hääletamata jätnud Reformierakonna fraktsioon põhjendas oma otsust seisukohaga, et iseendale palga määramise poolt hääletades rikuvad erakonnad teadlikult põhiseadust.

Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadusega külmutati saadikute palk alanud aastast kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Riigikogu liikmete palga määramise aluseks jäi riigikogus vastu võetud seaduse järgi 2007. aasta neljanda kvartali keskmine palk, kuid kui keskmine palk vahepeal langeb, väheneks ka saadikute külmutatud palk.

Riigikogulase töö konti ei murra

Samuti mõjutaks palga külmutamine riigikogu ametipensione ning saadikute kuluhüvitist, mis moodustab kuni 30 protsenti palgast.

President Toomas Hendrik Ilves jättis riigikogus vastu võetud seaduse kinnitamata ja saatis selle parlamendile ümberotsustamiseks tagasi. Riigikogu võttis selle uuesti muutmata kujul 3. detsembril vastu. Kuna riigikogu võttis Ilvese poolt juba korra taga lükatud palgaseaduse ikkagi uuesti vastu, ei jäänud riigipeal üle muud, kui taotleda riigikohtult selle põhiseadusevastaseks kuulutamist.

Seaduse on andnud hinnangu ka õiguskantsler Indrek Teder, kelle arvates põhiseadus välistab riigikogu liikme tasu suurendamise samale koosseisule, aga ei välista tasu samaks jäämist või vähendamist.

Autor: Haldusuudised.ee