21. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaanuari alguse käskkirjaga kinnitas riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul kantselei tänavuse aasta eelarve. Riigikogu liikmete töötasuks näeb dokument ette 67 435 920 krooni. Majandamiskulu on tänavu 62 462 688 krooni. Majandamisraha sekka arvutab kantselei ka rahvasaadikutele makstava ametipalgast kolmandiku moodustava kuluhüvitise.

Sibul ütleb, et praeguse seisuga ei oska ta öelda, kust võtta kantselei eelarvesse 26 miljonit krooni. Kui riigikohus otsustab, et saadikud ei saa enda palku külmutada, peab summa hiljemalt 1. märtsiks kantselei eelarves olema, et rahvaesindajatele ikkagi seadusega ette nähtud palgatõus garanteerida.

Sibul ei pea hoolitsema mitte ainult riigikogulaste töötasu tõusu eest, vaid ka 101 liikme kuluhüvitise - 30% ametipalgast - ja parlamendi pensionäride - parlamendipensioniteks on tänavuses eelarves ette nähtud ligi 60 miljonit krooni - eest, kelle igakuine sissetulek sõltub samuti riigikogu kantselei väljamaksetest.

Kellelt Sibul palgaraha küsima läheb?

"Väga hea küsimus! Ma ei oskagi öelda, kellelt seda peaks küsima! Mina olen seda küsimust korduvalt rahandusministri käest küsinud, aga mulle ei ole vastatud," märgib kantselei direktor.

Kui eelarvet koostati, siis eeldati, et riigikogulaste võimalikuks palgatõusuks ette nähtud summa - 26 miljonit krooni - võetakse valitsuse reservfondist.

"Kaheksa protsenti kärbiti seal kõiki riigiasutusi, lisaks pluss kolm. Nüüdseks siis kokku juba 11 protsenti. Minu informatsiooni järgi ei tohiks reservis enam seda 26 miljonit olla. Viimati küsisin rahandusministrilt selle summa kohta sel nädalal. Ma ei saanud vastust," ütleb Sibul ohates.

Ta ütleb, et kui kantselei mullu kevadel eelarvet koostas ja selle projekti rahandusministeeriumisse läkitas, oli kogueelarve 26 miljoni võrra suurem.

"Aga rahandusministeerium ei pidanud vajalikuks lülitada seda summat meie eelarvesse, kuna valitsus teatavasti valmistab riigieelarve ette ja saadab riigikogusse. Kui riigieelarve septembris parlamenti tuli, siis ei olnud seda numbrit seal enam," nendib Sibul.Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul

Sibul rõhutab, et kantselei eelarves on teatud read, millest igal juhul peab kinni pidada. Ja töötasu kuulub igal juhul "kohustuslike" ridade sekka.

"Kahtlemata tuleb need vahendid leida. Kust, peabki rahandusministriga läbi rääkima. Aga häid lahendusi muidugi ei ole," tunnistab kantselei juht.

Sibula sõnul kärbiti riigikogu kantselei selle aasta eelarvet 13,5% võrra. Kantselei on koondanud neli ametikohta ja viis inimest. Ta ütleb, et ära on jäetud väga palju lähetusi ja maha kriipsutatud väga palju investeeringuid. Kui riigikogu hoones toru lõhkeb - ja viimasel ajal on ka lõhkenud -, siis keevitatakse need küll hädapärast kokku, kuid mingit põhjalikumat remonti ette ei võeta.

Riigikogulaste järgmise aasta igakuine palk arvestatakse välja eelneva aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga alusel. 2007. aastal oli Eesti keskmine palk neljandas kvartalis 12 270 krooni. Selle numbri alusel arvutatav saadikute palk on praegu 49 080 krooni. Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mis on maksimaalselt 30 protsenti riigikogu liikme palgast. Sisuliselt teenib riigikogu lihtliige praegu kokku 63 804 krooni.

Selle aasta riigikogu kantselei aastaeelarve on kokku 300 miljonit krooni.

Autor: Haldusuudised.ee