26. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kindlustusturu kasvamine muutub majanduslanguse tingimustes ja konkurentsi kasvades kindlasti üha keerukamaks. 2008. aasta tõi kaasa kindlussektori maksete kasvu aeglustumise ja aasta lõpuks ka kahanemise. Enim on majanduslangus mõjutanud kasko, ettevõtete varakindlustuse ja liikluskindlustuse kasvu,“ ütles Sooniste.

Ta lisas, et sõltub ju kindlustussektor oluliselt nii kinnisvaraturust, ehitus- kui remondihindadest, automüügist ja teistest valdkondadest, kus müük on viimasel ajal dramaatiliselt kahanenud.

„Keeruline majanduslik seis on muutnud inimesi valvsamaks, ühelt poolt on vähenenud tarbimine, teisalt aga käiakse oma varaga hoolsamalt ümber ning seega on langenud ka üldine kahjude arv. Samas aga kahanes 2008. aastal ka kindlustusmaksete kasv,“ möönis Sooniste.

„Majanduslanguse ajal on murekohaks uut tüüpi kahjud ning kindlustuspettuste arvu kasv, kuna hakatakse otsima lahendusi rahaprobleemidele,“ tõdes ta.

Sooniste rääkis, et rasked majanduslikud olud on varakindlustuses kaasa toonud kahekordistunud varguste arvu. Näiteks eraisikute puhul langevad lisaks tavapärasele koduse vara vargusele varaste saagiks ka lausa erinevad hoone osad nagu uksed-aknad, küttekehad ja sanitaartehnika.

„Samuti on Ifi statistika alusel autodesse sissemurdmine viimastel kuudel ligi 70% suurenenud, mis viitab meie hinnangul kuritegevuse kasvule ning on otseselt seostatav majanduslangusega,“ märkis ta.

„Taas on teravamalt päevakorda tõusnud ka kindlustuspettuste teema,“ ütles Sooniste.

„Alates möödunud sügisest on kindlustuspettuste osas tõusutrend täheldatav. Oleme viinud sisse muudatusi kindlustuspettuste uurimises. Tõhustame kontrolli ja pöörame kõrgendatud tähelepanu juhtumitele, mis meie indikaatorite järgi on välja selekteeritud,“ sõnas mees.

Ta lisas, et siinkohal olgu lisatud, et kindlustuspettus on samuti kriminaalkorras karistatav tegu, mida inimesed paraku tihti ei teadvusta.

„2008. aasta jooksul ilmnes Ifis rohkem juhtumeid, kus õnnetuste ja varguste objektiks olid kallimad sõidukid. Mõnedel juhtudel on olnud tegu ka kindlustuspettusega. Samuti on viimastel kuudel olnud pettuste kasvu varakahjude osas,“ märkis Sooniste, lisades, et kindlustus on vast üks neid väheseid ärivaldkondi, kus sellised ilmingud koheselt äratuntavad on, sest kindlustus on justkui ühiskonna tervise lakmuspaberiks.

„Kui hetkel on Eestis umbes kolmandik elanikkonnast ilma igasuguse kindlustuskaitseta, siis kindlustuse vajalikkus muutub niigi rasketes majanduslikes oludes aina tähtsamaks, seega ei eelda me klientide arvu vähenemist,“ vastas ta küsimusele, millised on uued trendid kindlustusturul.

Ta rääkis, et kindlustusseltsi klient hakkab kindlustuskaitset tõeliselt hindama siis, kui tal on reaalselt õnnetus juhtunud ning tema tavapärane elurütm ja -kvaliteet taastatakse võimalikult kiiresti. Kiirus, lihtsus ja asjakohasus on siingi tuleviku märksõnad.

Suuremat tähelepanu pööratakse olemasolevale kliendile ning enam hinnatakse iga kliendi personaalset riskikäitumist. Eeldame, et üha rohkem hakatakse hindama ka inimeste enda panust oma vara kaitsmisel, sest iga õnnetus on negatiivne ning kindlustus alati reaktiivne.

Kindlasti muutub lähiajal ka kahjukäsitluse olemus, mis muutlikes majandustingimustes asendub lihtsamate ja kiiremate käsitlusviisidega. Kahjukäsitluse kiirust tõstavad kahjukäsitlus telefoni, interneti ja koostööpartnerite kaudu, lisas Sooniste.

„2009. aasta on Eesti vabariigi presidendi poolt välja kuulutatud Innovatsiooniaastaks. Raskemad majanduslikud olud toovad kindlasti kaasa ka kindlustusteenuse osutamises innovaatikat, et paindlikult, loovalt ja nutikalt klientide eelistust ja rahulolu tõsta. 2009. aasta tuleb eelnenud aastaga võrreldes kindlasti sama pöördeliste muutustega aasta,“ lubas Ifi juhatuse esimees.

Sooniste sõnul jätkub kindlasti teatud kõikumine kindlustusturu ümberjagunemisel, kuid see on alati olnud ning on seega tavapärane. „2007. ja 2008. aasta esimesel poolel oli uute tulijate mõju turuosa ümberjaotamisele suurem, kui seda on oodata 2009/2010. Ehk toimub tasakaalustumine.“

„Kuivõrd mitmed Eesti turul tegutsevatest seltsidest on ülebaltilised, siis oleks mõistlik laiendada teema käsitlust: Balti turul võivad majandussurutise käigus aset leida ka teatud ühinemised ning välistatud ei ole ka tegevuse lõpetamised erinevatel põhjustel sarnaselt 1997/98. aastal toimunuga Eesti kindlustusturul,“ märkis Sooniste.

„Võidavad need, kellel on adekvaatsed reservid ning tugev ja kvaliteetne kliendisuhtlus s.h. kahjude käsitlemine,“ lisas ta.

„Kindlasti tuleb palju rohkem vaeva näha ja ennekõike klientide rahulolu tõusu nimel - märksõnadeks on kiirus, lihtsus, läbipaistvus ja kättesaadavus. Mis puutub turuosasse, siis see on tegelikult suures osas emotsionaalne väärtus. Ifil on tänases turuolukorras ja ka edaspidi suured šansid oma turupositsiooni kindlustada,“ ütles Sooniste.

Autor: Haldusuudised.ee