Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahvaliit kahtlustab riigiprokurör Margus Kurmi korruptsioonis
Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon pärib
justiitsminister Rein Langilt aru seoses riigiprokurör Margus Kurmi võimaliku
raha nõudmisega oma kinnisvarafirmale.
Arupärimine on ajendatud ajakirjanduses avaldatud Aserbaidžaani professori Javanshir Suleymanovi süüdistustest, mille kohaselt juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi erahuvid on olnud seotud Eestis elavate aseri ärimeeste Ahlim Zeinalovi ja Mirza Jamalovi vastu algatatud ja kohtusse jõudnud kriminaalasjaga.
Tallinna restoranide Bakuu ja Šeš-Beš omanikku Zeinalovit ja ta kaasosalist Jamalovit süüdistatakse narkootikumide käitlemises ja salakaubaveos. Nende kaitsja Javanshir Suleymanovi väidete kohaselt on kohtuprotsessi materjalid võltsitud ning Kurm on süüdistatavaid varem tundnud ja nõudnud nendelt raha oma kinnisvarafirmale.
"Rahvaliidu fraktsioon soovib selgust, kas riigiprokuröri Margus Kurmi kohta avalikult esitatud väidetel on alust või mitte," ütles Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli. Ta lisas, et vastasel korral võib jääda mulje, et kuriteod jäävad menetluseta, kui kahtlustatavad annavad pistist või altkäemaksu prokuröridele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rüütli sõnul on ajakirjanduses avaldatud materjalide põhjal teada, et juhtiv riigiprokurör Margus Kurm tõepoolest omab või on omanud kinnisvarafirmat, mis oli sattunud võlgadesse. "Professor Javanshir Suleymanov on sellega avalikult ajakirjanduses esitanud tõsiseid väited kõrge riigiametniku Margus Kurmi tegutsemise kohta, kes kasutas oma ametiseisundit isiklikes huvides," sõnas Rüütli.
Rahvaliidu teatel on varasemast teada, et "prokuratuur on korduvalt ja suhteliselt kergekäeliselt algatanud kriminaalmenetluse ja isikute kahtlustatavaks tunnistamise ajakirjanduses avaldatud materjalidele ja väidetele tuginedes."
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.