28. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veel kolmveerand aastat tagasi kinnitasid ettevõtjad Äripäeva Ehituse erilehes (2. aprill 2008), et palganumbrid ei vähene, kuna head töömehed tahavad hea töö eest ka väärilist tasu.

Nüüdseks on olukord tublisti muutunud.

Facio Ehituse juht Toomas Tromp ütles, et peatöövõtjana saab ta tugineda vaid tehtud hinnapakkumistele.

Tema sõnul on hinnad müüri- ja maalritöödele langenud isegi kuni 50 protsenti, elektri- ja sanitaartehnilistel töödel ligi kolmandiku.

"Vähemalt 20 protsenti on hinnad langenud kõikides tööliikides ning võib arvata, et suure osa sellest moodustab kokkuhoid tööjõu arvel," märkis ta.

Projekti- ja objektijuhtide tasusid säästetakse

Facio Ehituse tööliste palk on vähenenud 20-30 protsenti.

"Samas ei kavatse me vähendada projekti- ja objektijuhtide töötasusid. Oleme nende palgataset alati hoidnud mõõdukana ja leiame, et keeruliste aegade saabudes tuleb eeskätt panustada tööjuhtide ja teiste ehitusprotsessi korraldamisega seotud talituste töötajate motiveerimisse nii põhipalga kui ka boonustasude kaudu," rääkis ta.

Ettevõtjad on töölistele korraliku palga maksmisega hädas, sest riigihangetel osalejad löövad hinnad alla.

"Ekskavaatori tunni hind on kohati langenud isegi 50 protsenti," tõi teedeehituse ja renoveerimisega tegelev Moreen juht Juss Maurer näite. Kui varem oli normaalne tunni hind ekskavaatoril 500 krooni, siis nüüd on Maureri sõnul kuulda, et isegi 250 krooniga võetakse töö ette.

Tulemuspalga ajad on minevikku jäänud

"Loomulikult mõjutab see ka ekskavaatorijuhi palka," märkis ta. "Põhiliseks probleemiks on töö puudumine. Kui RMK teeks mõne riigihanke, siis oleks tööd," rääkis Maurer .

OÜ Vennad Ehitus tegevdirektor Agu Mutli ütles, et konkurents mõjutab eriti rängalt Tallinna ehitustööliste palku. Tema sõnul makstakse ehitustöölistele põhipalga osas viisteist protsenti vähem kui aasta tagasi.

"Jutt on põhipalgast, tulemuspalga osa pole enam üldse," märkis ta. Uusi töötajaid firma lähima poole aasta jooksul palgata ei kavatse.

Ehitajate palgasoov on tagasi tõmmanud

Mutli sõnul on kõige enam langenud maalrite ning kipsipaigaldajate töö hind.

Kui aasta tagasi maksti ruutmeetri eest kuuskümmend krooni, siis nüüdseks on masstöö hind langenud kolmekümnele kroonile ruutmeetri eest. Väiksemate üksiktööde puhul on hind langenud vähem.

Abitööde hind on samuti langenud: kui varem maksti abitöölisele 70 krooni tunnist, siis nüüdseks on 50 krooni maksimaalne hind, mida välja käiakse.

"Abitöölisi pole tegelikult üldse enam vaja, sest põhitöölistel on nii vähe tööd, et nood teevad hea meelega ka abitööd ära," märkis Mutli.

Aasta eest tööandjatele hinnatõusude tõttu palgatõusuks survet avaldanud ehitajad on nüüd valmis sootuks kasinama palga eest tööd vihtuma. Ehitusfoorum.com tõstatas jaanuari alguses küsimuse, et millise minimaalse kuupalga eest oleks ehitaja praeguses turusituatsioonis nõus tööd tegema?

2005. aastal ei olnud haruldane, kui ehitusvaldkonnas küsiti netopalka 40 000 krooni kuus või ka rohkem. Nüüd on ehitajate palgasoovid saanud reaalsemad mõõtmed.

Maalrid soovivad töötasuks 15 000-20 000, mõni abitööline on nõus ka 5000 krooniga kätte ning sisetöödel lepitakse 50-60 krooniga tunni eest.

Üldehituses on minimaalses palgasoovis kõige rohkem erinevusi, ent ometi jääb see 10 000 ja 20 000 vahele.

Ehitusplatsidel töötamine ohtlik

Tööinspektsiooni sihtkontrolli tulemused näitavad, et tööandjad ei tee enne ehituse alustamist kohustuslikke töötervishoiu ja -ohutuse alaseid ettevalmistusi.

"Tihti tuli ette, et ehitajad töötasid kõrgel, kuid turvarakmed või -köied lebasid maas töökoha vahetus läheduses," rääkis tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor Harri Alaru. Töötajad põhjendasid seda oskamatusega kasutada isikukaitsevahendeid nii, et need töötamist ei segaks. Kättejagatud vahendeid ei kasutanud kolmandik töötajaist.

Ehitustel, kus kasutati tellinguid, ei vastanud nende paigaldus valmistaja juhendi nõuetele igal viiendal kontrollitud juhul. Sageli ei olnud tellingud seinale kinnitatud piisavalt tugevalt. Kaeve- ja mullatöödel ei olnud töötajate ohutus tagatud viiel juhul 20st: kaevise seina kalded olid ülemäära järsud või toestamata.

Autor: Haldusuudised.ee