Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ponzist Madoffini 1: tähelepanuväärseid skeeme ajaloost
Ponzi ehk püramiidskeemi puhul tõmmatakse
investoreid ligi ebatavaliselt suure tulususega. Reeglina alguses makstakse
megakasumid ka välja, raha allikas on aga kasvavas progressioonis lisanduvate
uute investorite sissemaksed.
Kuivõrd tegelikku lisaväärtust ei looda, hävib skeem uute rahapaigutajate juurdevoolu lakates ja suur hulk inimesi jääb oma rahast ilma. USA riigiasutuse Commodity Futures Trading Commission kinnitusel kasvas möödunud aastal neile teadaolevate Ponzi skeemi sarnaste juhtumite hulk aasta varasemaga võrreldes kaks korda. Tänavuse aasta alguses on avastatud juhtumite hulk veelgi kasvanud ja nende kangelased on saanud rahvasuus mini-Madoffite hüüdnime.
aripaev.ee avaldab järgnevate päevade jooksul jooksul skeemijuhtumeid 90 aasta tagusest ajast tänapäevani. Allikaid nende kohta on lugematult palju, enamuse suuremate kaasuste kohta on ilmunud ka monograafiaid. Mõndagi allikat ei saa pidada üleliia objektiivseks ega täpseks, mis ei tähenda aga, et neis tõetera poleks.
Originaal - Charles Ponzi
Charles Ponzi (1882-1949, sündinud Itaalias Carlo Ponzi nime all) ei olnud kahtlemata sellise skeemi leiutaja, varem kutsuti neid „Varastades Peterilt, et maksta Paulile“-skeemideks, kuid mehe poolt aastail 1919-1920 teostatu oli niivõrd suurejooneline, et jäädvustas tema nime terminina.
Charles Ponzi
Ponzi asus vahendama investeeringuid rahvusvahelistesse postikupongidesse, lubades 50% kasumit 45 päevaga (võrdluseks: tavaline pangahoiuse protsent USAs oli sel ajal 5% aastas). Kupongi eesmärk oli võimaldada välisriigis asuva adressaadiga kirjavahetuses olles lisada talle kirjale kupong vastuse saatmiseks. Selle kupongi võis adressaat kohapeal vahetada vastamiseks vajalikus väärtuses postmarkide vastu. Kupongi hind põhines algse saatjamaa postiteenuse hinnal.
Kui need hinnad oluliselt erinesid, oli siin võimalus kasumiks ja seda täiesti seaduslikult. Esimese maailmasõja järel kannatasid Euroopa riikide valuutad hüperinflatsiooni käes ja sealne postiteenuse hind USA dollaritesse arvutatuna oli madal.
Skeem oli selline: saada USAst Itaaliasse raha. Sealsed agendid ostavad kuponge, mille saadavad USAsse, seal vahetatakse need alginvesteeringust palju suuremas summas postmarkide vastu ning tehakse need rahaks. Ponzi väitel oli kasum pärast kulude mahaarvamist ikkagi üle 400%. Asja nõrk koht oli, et äri mahu lumepallina kasvamise järel pidanuks skeemi tõele vastamiseks pidevalt käibes olema tuhandeid kordi rohkem rahvusvahelisi postikuponge, kui neid on iial üldse välja lastud.
Esimeste hulgas investeerijad kahe-kolmekordistasid oma raha lühikese ajaga. See, ja kõlavad-kiitvad lehelood tema ettevõttest, panid paljusid inimesi skeemi raha pumpama. Parimal hetkel laekus kolme tunniga miljon dollarit värsket raha. Kokku pani 40000 inimest sellesse püramiidskeemi 15 mln dollarit (2007. a raha väärtusesse arvutatuna 174 mln dollarit. Kannatanute ja rahasumma suurusjärk näib tõene, kuid kirjanduses on levinud väga erinevaid numbreid). Firma nimi oli muuseas Securities Exchange Company - lühend SEC sarnaselt Ühendriikide väärtpaberijärelevalve ametkonnaga.
Varasem pisisuli Ponzi elas väga laialt ja luksuslikult. Pidu kestis 9 kuud. Kui avastati, et Ponzi maksab vanadele investoritele uutelt laekuva rahaga, kukkus skeem kokku. Föderaalkohus saatis Ponzi postipettuse eest 5 aastaks vangi. Olles sellest kolm ja pool aastat ära istunud, ta vabanes ja seisis silmitsi Massachusettsi osariigi süüdistustega – asja sisuks olid samad teod, kuid varguse paragrahvide põhjal.
Kaua kestnud kohtupidamise ajal üritas Ponzi riigist kaubalaeva madrusena põgeneda, kuid tabati. Ta kandis veel 7 aastat vanglakaristust ja saadeti vabanedes 1934. a USAst kodumaale Itaaliasse. Lõpuks jõudis Ponzi otsaga Brasiiliasse, kus veetis oma elu viimased aastad vaesuses.
Hetkel kuum
Dona Branca, Rahva Pankur
Maria Branca dos Santos, rohkem tuntud kui Dona Branca (1902-1992), oli vaene Portugali naine, kes otsustas 1970. a rajada omaenda panga. Dona BrancaEt muuta see ligitõmbavaks, lubas ta hakatuseks hoiuselt 10% kuus ja sai tuhandeid kliente, suurem osa neist lihtsad tööinimesed.Dona Branca
Skeem pidas vastu 14 aastat ja kinnistas Dona Brancale Rahva Pankuri nime. Siis ta arreteeriti ja mõisteti 10 aastaks vangi. Tehti kindlaks, et ta oli suutnud kokku korjata 85 mln eurot. Ta suri pimedaks jäänuna ja üksinduses. 1993. a tehti tema elukäigu aineil seebiseriaal A Banqueira do Povo ("Rahva Pankur“).
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Kliendid kurdavad korstnapühkijate nappuse üle
Capital Mill vaatab rohkem tööstuskinnisvara poole
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele