28. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ponzist Madoffini 1: tähelepanuväärseid skeeme ajaloost

Ponzi ehk püramiidskeemi puhul tõmmatakse investoreid ligi ebatavaliselt suure tulususega. Reeglina alguses makstakse megakasumid ka välja, raha allikas on aga kasvavas progressioonis lisanduvate uute investorite sissemaksed.

Kuivõrd tegelikku lisaväärtust ei looda, hävib skeem uute rahapaigutajate juurdevoolu lakates ja suur hulk inimesi jääb oma rahast ilma. USA riigiasutuse Commodity Futures Trading Commission kinnitusel kasvas möödunud aastal neile teadaolevate Ponzi skeemi sarnaste juhtumite hulk aasta varasemaga võrreldes kaks korda. Tänavuse aasta alguses on avastatud juhtumite hulk veelgi kasvanud ja nende kangelased on saanud rahvasuus mini-Madoffite hüüdnime.

aripaev.ee avaldab järgnevate päevade jooksul jooksul skeemijuhtumeid 90 aasta tagusest ajast tänapäevani. Allikaid nende kohta on lugematult palju, enamuse suuremate kaasuste kohta on ilmunud ka monograafiaid. Mõndagi allikat ei saa pidada üleliia objektiivseks ega täpseks, mis ei tähenda aga, et neis tõetera poleks.

Originaal - Charles Ponzi

Charles Ponzi (1882-1949, sündinud Itaalias Carlo Ponzi nime all) ei olnud kahtlemata sellise skeemi leiutaja, varem kutsuti neid „Varastades Peterilt, et maksta Paulile“-skeemideks, kuid mehe poolt aastail 1919-1920 teostatu oli niivõrd suurejooneline, et jäädvustas tema nime terminina.

Charles Ponzi

Ponzi asus vahendama investeeringuid rahvusvahelistesse postikupongidesse, lubades 50% kasumit 45 päevaga (võrdluseks: tavaline pangahoiuse protsent USAs oli sel ajal 5% aastas). Kupongi eesmärk oli võimaldada välisriigis asuva adressaadiga kirjavahetuses olles lisada talle kirjale kupong vastuse saatmiseks. Selle kupongi võis adressaat kohapeal vahetada vastamiseks vajalikus väärtuses postmarkide vastu. Kupongi hind põhines algse saatjamaa postiteenuse hinnal.

Kui need hinnad oluliselt erinesid, oli siin võimalus kasumiks ja seda täiesti seaduslikult. Esimese maailmasõja järel kannatasid Euroopa riikide valuutad hüperinflatsiooni käes ja sealne postiteenuse hind USA dollaritesse arvutatuna oli madal.

Skeem oli selline: saada USAst Itaaliasse raha. Sealsed agendid ostavad kuponge, mille saadavad USAsse, seal vahetatakse need alginvesteeringust palju suuremas summas postmarkide vastu ning tehakse need rahaks. Ponzi väitel oli kasum pärast kulude mahaarvamist ikkagi üle 400%. Asja nõrk koht oli, et äri mahu lumepallina kasvamise järel pidanuks skeemi tõele vastamiseks pidevalt käibes olema tuhandeid kordi rohkem rahvusvahelisi postikuponge, kui neid on iial üldse välja lastud.

Esimeste hulgas investeerijad kahe-kolmekordistasid oma raha lühikese ajaga. See, ja kõlavad-kiitvad lehelood tema ettevõttest, panid paljusid inimesi skeemi raha pumpama. Parimal hetkel laekus kolme tunniga miljon dollarit värsket raha. Kokku pani 40000 inimest sellesse püramiidskeemi 15 mln dollarit (2007. a raha väärtusesse arvutatuna 174 mln dollarit. Kannatanute ja rahasumma suurusjärk näib tõene, kuid kirjanduses on levinud väga erinevaid numbreid). Firma nimi oli muuseas Securities Exchange Company - lühend SEC sarnaselt Ühendriikide väärtpaberijärelevalve ametkonnaga.

Varasem pisisuli Ponzi elas väga laialt ja luksuslikult. Pidu kestis 9 kuud. Kui avastati, et Ponzi maksab vanadele investoritele uutelt laekuva rahaga, kukkus skeem kokku. Föderaalkohus saatis Ponzi postipettuse eest 5 aastaks vangi. Olles sellest kolm ja pool aastat ära istunud, ta vabanes ja seisis silmitsi Massachusettsi osariigi süüdistustega – asja sisuks olid samad teod, kuid varguse paragrahvide põhjal.

Kaua kestnud kohtupidamise ajal üritas Ponzi riigist kaubalaeva madrusena põgeneda, kuid tabati. Ta kandis veel 7 aastat vanglakaristust ja saadeti vabanedes 1934. a USAst kodumaale Itaaliasse. Lõpuks jõudis Ponzi otsaga Brasiiliasse, kus veetis oma elu viimased aastad vaesuses.

Dona Branca, Rahva Pankur

Maria Branca dos Santos, rohkem tuntud kui Dona Branca (1902-1992), oli vaene Portugali naine, kes otsustas 1970. a rajada omaenda panga. Dona BrancaEt muuta see ligitõmbavaks, lubas ta hakatuseks hoiuselt 10% kuus ja sai tuhandeid kliente, suurem osa neist lihtsad tööinimesed.Dona Branca

Skeem pidas vastu 14 aastat ja kinnistas Dona Brancale Rahva Pankuri nime. Siis ta arreteeriti ja mõisteti 10 aastaks vangi. Tehti kindlaks, et ta oli suutnud kokku korjata 85 mln eurot. Ta suri pimedaks jäänuna ja üksinduses. 1993. a tehti tema elukäigu aineil seebiseriaal A Banqueira do Povo ("Rahva Pankur“).

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474