29. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Menetletav seaduseelnõu ei puuduta niivõrd juba toimivaid sadamaid, kui just alustavaid või planeeritavaid sadamaid," ütles Schneider. "Oleme seisukohal, et seadus sellisel kujul seiskab Eesti väikesadamate arengu täielikult," lisas ta.

"Väikelaevadele mõeldud sadamate majandamine ei ole meie kliimavöötmes majanduslikult tasuv. Seda näitab ka Põhjamaade kogemus, kus ligi 90% väikesadamatest on munitsipaalomandis. Eestis on väikesadamate arendamine seni puhtalt erasektori kanda. Investeeringuid tehakse peamiselt ELi fondide toel," rääkis Kalevi jahtklubi juhatuse liige.

Alustava sadama põhiliseks probleemiks on tema sõnul nõutava omafinantseeringu leidmine. "Teatavasti on sadama rajamine kallis ettevõtmine ja 500 000 krooniga ei tee suurt midagi. Omafinantseeringu nõue on erinevatel programmidel 15%–50% seega oleks pool miljonit omafinantseeringu olemasolul võimalus kaasata kuni 3,3 miljonit. Selle rahaga on võimalik juba sadam käivitada," märkis Schneider.

Oleme seisukohal, et riik peaks väikesadamate loomisele kaasa aitama, mitte seda liiga kõrgete maksudega pidurdama, lisas ta.

Autor: Haldusuudised.ee