Eestis on väikesadamate arendamine puhtalt
erasektori kanda ning poolemiljoniline ehitus- ja kasutusloa
riigilõiv seiskaks sadamate arengu täielikult, märkis MTÜ ESS
Kalev Jahtklubi juhatuse liige Rasmus Schneider.
"Menetletav seaduseelnõu ei puuduta niivõrd juba toimivaid sadamaid, kui just alustavaid või planeeritavaid sadamaid," ütles Schneider. "Oleme seisukohal, et seadus sellisel kujul seiskab Eesti väikesadamate arengu täielikult," lisas ta.
"Väikelaevadele mõeldud sadamate majandamine ei ole meie kliimavöötmes majanduslikult tasuv. Seda näitab ka Põhjamaade kogemus, kus ligi 90% väikesadamatest on munitsipaalomandis. Eestis on väikesadamate arendamine seni puhtalt erasektori kanda. Investeeringuid tehakse peamiselt ELi fondide toel," rääkis Kalevi jahtklubi juhatuse liige.
Alustava sadama põhiliseks probleemiks on tema sõnul nõutava omafinantseeringu leidmine. "Teatavasti on sadama rajamine kallis ettevõtmine ja 500 000 krooniga ei tee suurt midagi. Omafinantseeringu nõue on erinevatel programmidel 15%–50% seega oleks pool miljonit omafinantseeringu olemasolul võimalus kaasata kuni 3,3 miljonit. Selle rahaga on võimalik juba sadam käivitada," märkis Schneider.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oleme seisukohal, et riik peaks väikesadamate loomisele kaasa aitama, mitte seda liiga kõrgete maksudega pidurdama, lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.