Eestis on väikesadamate arendamine puhtalt
erasektori kanda ning poolemiljoniline ehitus- ja kasutusloa
riigilõiv seiskaks sadamate arengu täielikult, märkis MTÜ ESS
Kalev Jahtklubi juhatuse liige Rasmus Schneider.
"Menetletav seaduseelnõu ei puuduta niivõrd juba toimivaid sadamaid, kui just alustavaid või planeeritavaid sadamaid," ütles Schneider. "Oleme seisukohal, et seadus sellisel kujul seiskab Eesti väikesadamate arengu täielikult," lisas ta.
"Väikelaevadele mõeldud sadamate majandamine ei ole meie kliimavöötmes majanduslikult tasuv. Seda näitab ka Põhjamaade kogemus, kus ligi 90% väikesadamatest on munitsipaalomandis. Eestis on väikesadamate arendamine seni puhtalt erasektori kanda. Investeeringuid tehakse peamiselt ELi fondide toel," rääkis Kalevi jahtklubi juhatuse liige.
Alustava sadama põhiliseks probleemiks on tema sõnul nõutava omafinantseeringu leidmine. "Teatavasti on sadama rajamine kallis ettevõtmine ja 500 000 krooniga ei tee suurt midagi. Omafinantseeringu nõue on erinevatel programmidel 15%–50% seega oleks pool miljonit omafinantseeringu olemasolul võimalus kaasata kuni 3,3 miljonit. Selle rahaga on võimalik juba sadam käivitada," märkis Schneider.
Oleme seisukohal, et riik peaks väikesadamate loomisele kaasa aitama, mitte seda liiga kõrgete maksudega pidurdama, lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?