Sisekujundaja õõnestab kinnisvara käibetõdesid

Ruusi sõnul tahab ta kevadsuvel vähemalt paarile kinnistule tiigi kaevata ning tänu väljatõstetud pinnasele madalamatele kohtadele juurdesõiduteed rajada. "Praegu, kui mullatööde hinnad on all, on kõige õigem aeg minimaalsete kulutustega teha keskkonna heaks maksimaalselt," on Ruus veendunud. "Kuna mul on kruntide ettevalmistustöödeks piisavalt vaba raha, ei pea ma kinnisvaraobjekti rajamise alustamiseks laenu võtma."

Ruusi kinnitusel on tal mitu huvilist, kes oleksid valmis soetama krundi ning kolima privaatsust pakkuvasse keskkonda. "Muidugi pean ma ise esimesena tõestama, et elu seni väheväärtuslikuks peetaval maa-alal on võimalik ja suisa nauditav," ütleb Ruus. Ta usub, et hiljemalt ülejärgmisel aastal müüb ta oma senise maakodu maha ning asub esimese asukana elama enda projekteeritud külla keset nõukogude ajal hukka lastud ja nüüd jälle korda tehtud metsaala.

Ruusi peas küpsenud visioon 21. sajandi moodsast hajakülast toetub kolmele omavahel tihedalt põimunud kontseptsioonile, mis hõlmavad keskkonda, arhitektuuri ja energeetikat. "Soostunud metsamaa kuivendamine pole tarbepuidu kasvatamise seisukohalt majanduslikult mõttekas, aga liigniiskesse kohta veesilmi rajada on tunduvalt odavam," räägib Ruus.

Tema sõnul on ääretult tähtis valida õige alusgeoloogiaga maatükk. "Ülimalt oluline on see, et ma saan tiike kaevates, majadevahelisi sõiduteid kavandades ja taluhooneid projekteerides lähtuda ilmakaartest ehk kasutada maksimaalselt ära selle, mida aastaringselt pakub meie ajavööndis päikese tõus, päikeseküllane keskpäev ja loojang," seletab Ruus. Tema andmeil on ta arvestanud krundi väljaostuhinnaks 0,4-0,7 miljonit krooni ning maja ehitushinnaks vähemalt 1,4 miljonit krooni. Samas võib alustuseks ehitada sinna väikese suvila ja alles hiljem maja.

Oma hajakülla planeerib Ruus 2-2,5 hektari suuruseid kinnistuid, kuhu ta on projekteerinud 100-140 ruutmeetri suuruseid väga hästi soojustatud elumaju, mille puidukatlamaja kütteks saadakse vajalik kogus puitu peamiselt oma krundil kasvavast energiametsast.

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi energeetikaosakonna juhataja Andres Annuki arvutuste kohaselt kulub väga hästi soojustatud hoone energiatarbeks 80protsendilise kasuteguriga keskküttekatla puhul umbes 100 kWh ruutmeetri kohta ehk 75 kWh vähem kui Eestis keskmiselt. Annuki hinnangul kuluks Ruusi projekteeritud maja kütteks aastas 11-15 tihumeetrit lepa-, haava- või kasepuud.

Metsa hindamisega tegeleva OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntsoni sõnul on Eestis metsa keskmine juurdekasv 5,5 tihumeetrit hektari kohta aastas.

"Olles tutvunud Ruusi suhteliselt madala boniteediga kinnistuga, võin ilmselt öelda, et kahehektariliselt majapidamiselt ei saa lausa igal aastal kogu kütte oma krundilt varuda, vaid vajadusel tuleb kütet juurde osta," prognoosib Põntson.