3. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äraseletatult tähendab see, et ökonoomselt ja energiasäästlikult projekteeritud 100-140 ruutmeetri suurune uustalu suudab oma aastase energiavajaduse enam-vähem ära rahuldada küttepuiduga, mille saab umbes 2,5hektarilisel krundil kasvavast energiametsast.

Oma idee elluviimiseks on Ruus aastate jooksul välja vaadanud Taaralinna lähedale mitu 30-50 hektari suurust niiskuse all kannatavat metsa- ja rohumaad, millest kinnisvaraarendajate silmad on seni põlgusega üle libisenud. Pilootprojektiks on Ruus valinud Tartust 12 kilomeetri kaugusel asuva kinnistu Ülenurme vallas Porijõe ääres.

"Aeg on hakata keskkonda kujundama," muigab ligi paarkümmend aastat sisearhitektina tegutsenud Ruus ja lisab tõsinedes, et tegelikult on ta moodsa hajaküla visiooni endas kandnud kaheksa aastat ehk ajast, mil asus elama Tartust 25 kilomeetri kaugusele väikesesse talumajja. "Usun, et senine eufooria rajada suuri maju väikesele krundile on asendumas sooviga ehitada väike ratsionaalne ja võimalikult vähese küttekuluga maja suurele krundile."

Ruusi sõnul tahab ta kevadsuvel vähemalt paarile kinnistule tiigi kaevata ning tänu väljatõstetud pinnasele madalamatele kohtadele juurdesõiduteed rajada. "Praegu, kui mullatööde hinnad on all, on kõige õigem aeg minimaalsete kulutustega teha keskkonna heaks maksimaalselt," on Ruus veendunud. "Kuna mul on kruntide ettevalmistustöödeks piisavalt vaba raha, ei pea ma kinnisvaraobjekti rajamise alustamiseks laenu võtma."

Ruusi kinnitusel on tal mitu huvilist, kes oleksid valmis soetama krundi ning kolima privaatsust pakkuvasse keskkonda. "Muidugi pean ma ise esimesena tõestama, et elu seni väheväärtuslikuks peetaval maa-alal on võimalik ja suisa nauditav," ütleb Ruus. Ta usub, et hiljemalt ülejärgmisel aastal müüb ta oma senise maakodu maha ning asub esimese asukana elama enda projekteeritud külla keset nõukogude ajal hukka lastud ja nüüd jälle korda tehtud metsaala.

Ruusi peas küpsenud visioon 21. sajandi moodsast hajakülast toetub kolmele omavahel tihedalt põimunud kontseptsioonile, mis hõlmavad keskkonda, arhitektuuri ja energeetikat. "Soostunud metsamaa kuivendamine pole tarbepuidu kasvatamise seisukohalt majanduslikult mõttekas, aga liigniiskesse kohta veesilmi rajada on tunduvalt odavam," räägib Ruus.

Tema sõnul on ääretult tähtis valida õige alusgeoloogiaga maatükk. "Ülimalt oluline on see, et ma saan tiike kaevates, majadevahelisi sõiduteid kavandades ja taluhooneid projekteerides lähtuda ilmakaartest ehk kasutada maksimaalselt ära selle, mida aastaringselt pakub meie ajavööndis päikese tõus, päikeseküllane keskpäev ja loojang," seletab Ruus. Tema andmeil on ta arvestanud krundi väljaostuhinnaks 0,4-0,7 miljonit krooni ning maja ehitushinnaks vähemalt 1,4 miljonit krooni. Samas võib alustuseks ehitada sinna väikese suvila ja alles hiljem maja.

Oma hajakülla planeerib Ruus 2-2,5 hektari suuruseid kinnistuid, kuhu ta on projekteerinud 100-140 ruutmeetri suuruseid väga hästi soojustatud elumaju, mille puidukatlamaja kütteks saadakse vajalik kogus puitu peamiselt oma krundil kasvavast energiametsast.

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi energeetikaosakonna juhataja Andres Annuki arvutuste kohaselt kulub väga hästi soojustatud hoone energiatarbeks 80protsendilise kasuteguriga keskküttekatla puhul umbes 100 kWh ruutmeetri kohta ehk 75 kWh vähem kui Eestis keskmiselt. Annuki hinnangul kuluks Ruusi projekteeritud maja kütteks aastas 11-15 tihumeetrit lepa-, haava- või kasepuud.

Metsa hindamisega tegeleva OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntsoni sõnul on Eestis metsa keskmine juurdekasv 5,5 tihumeetrit hektari kohta aastas.

"Olles tutvunud Ruusi suhteliselt madala boniteediga kinnistuga, võin ilmselt öelda, et kahehektariliselt majapidamiselt ei saa lausa igal aastal kogu kütte oma krundilt varuda, vaid vajadusel tuleb kütet juurde osta," prognoosib Põntson.

Põntson väidab, et üle poole metsaomanikest, kes kütab oma elamist puudega, ei viitsi või ei jõua ise kütet teha. "Ilmselt majanduslanguse ajal see suhe muutub," on Põntson veendunud.

Kommentaar

Sulev PuusaarASi Tõnisson Kinnisvara juhataja

Sellist toodet, nagu plaanib pakkuda Martti Ruus, pole tegelikult turul seni olemas. Tema idee võib mõnes mõttes olla utoopiline, aga kui seda lihvida, võib siit tulla tõeline pärl. Ilmselt on tarbijaid, kes hindavad privaatsust ja omapära. Samas pelgab osa - ja mingis mõttes õigustatult -, kas arendaja lubatud majad katuse alla saab. Seetõttu on äärmiselt oluline, kui Ruusil oleks ette näidata üks-kaks klienti, kes tema arendatava ideega on kaasa läinud. Veel parem, kui tal mõni maja valmis oleks, et huviline saaks näha sealset elukeskkonda.

kes on kes

Martti Ruussündinud 09.09.1968õppinud 1986-1994 Tallinna Kunstiülikoolis arhitektuuri ja sisearhitektuuriOÜ Exclusive Design Division omanik ja juhttegelenud 20 aastat sisekujundusega, viimased viis aastat peamiselt arhitektuurigatehtud töid: Tallinnas pubid Seiklusjutte Maalt ja Merelt ning Hell Hunt, Tartus Hiina pubi Tsink Plekk Pang, Mathieseni raamatukauplus, ööklubi Atlantis, Elvas kõrts Vapper Mäger, Partnerid ja Kolmas Eesti, Läänemaal Amanda Puhvet

Autor: Haldusuudised.ee