19. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Aastatel 2007-2008 on maksuhalduril kahtlus varifirmade kasutamise kohta 1324 äriühingu osas. Nendelt tehingutelt võib olla saamata maksutulu 170 miljoni krooni ulatuses. Samas tegeleb maksuhaldur aktiivselt ka selliste isikute kontrolliga," ütles Jõesaar.

"2008. aastal on kontrolli käigus fiktiivsete arvete kasutajatele makse juurde määratud üle 125 miljoni krooni. Samuti oleme tõhustanud kontrolli käibemaksukohustuslaseks registreerimisel," lisas ta.

Jõesaar ütles, et 2008. aastal jäeti registreerimata 599 isikut, kelle suhtes oli maksuhalduril kahtluseid, kas äriühing hakkab tegelema ettevõtlusega või soovib käibemaksukohustuslaste registrisse saada muul eesmärgil.

Jõesaar rääkis maksupettuste skeemist, et varifirmade nime all väljastatakse fiktiivseid arveid, tegelik kaup või teenus ostetakse "mustalt" müüvalt äriühingult, kelle soov on käivet ja maksukohustust varjata.

"Selliseid pettuseid tuvastada on raske, kuid võimalik. 90% fiktiivsete arvete kasutajate kontrollidest lõppeb maksude korrigeerimisega," tõdes ta.

"Ettevõtteid, mis kasutavad või väljastavad fiktiivseid arveid, karistatakse väärteomenetluse/kriminaalmenetluse korras olenevalt riigile tekitatud kahju suurusest," märkis ta.

"Maksuhalduril puudub arvestus, palju sellistest varifirmadest on olnud seotud Soome äriühingutega. Maksuameti teabeosakonna teabekoostöö talitus on saanud mitmeid kümneid selle teemalisi päringuid Soomest ja on ka Soome maksuametit informeerinud potentsiaalsetest probleemsetest isikutest," ütles Jõesaar.

Autor: Haldusuudised.ee