Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet: varifirmade tõttu on saamata maksutulu 170 miljonit
Aastatel 2007-2008 on maksuhalduril kahtlus
varifirmade kasutamise kohta 1324 äriühingu osas, ütles maksu- ja
tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaar.
"Aastatel 2007-2008 on maksuhalduril kahtlus varifirmade kasutamise kohta 1324 äriühingu osas. Nendelt tehingutelt võib olla saamata maksutulu 170 miljoni krooni ulatuses. Samas tegeleb maksuhaldur aktiivselt ka selliste isikute kontrolliga," ütles Jõesaar.
"2008. aastal on kontrolli käigus fiktiivsete arvete kasutajatele makse juurde määratud üle 125 miljoni krooni. Samuti oleme tõhustanud kontrolli käibemaksukohustuslaseks registreerimisel," lisas ta.
Jõesaar ütles, et 2008. aastal jäeti registreerimata 599 isikut, kelle suhtes oli maksuhalduril kahtluseid, kas äriühing hakkab tegelema ettevõtlusega või soovib käibemaksukohustuslaste registrisse saada muul eesmärgil.
Jõesaar rääkis maksupettuste skeemist, et varifirmade nime all väljastatakse fiktiivseid arveid, tegelik kaup või teenus ostetakse "mustalt" müüvalt äriühingult, kelle soov on käivet ja maksukohustust varjata.
"Selliseid pettuseid tuvastada on raske, kuid võimalik. 90% fiktiivsete arvete kasutajate kontrollidest lõppeb maksude korrigeerimisega," tõdes ta.
"Ettevõtteid, mis kasutavad või väljastavad fiktiivseid arveid, karistatakse väärteomenetluse/kriminaalmenetluse korras olenevalt riigile tekitatud kahju suurusest," märkis ta.
"Maksuhalduril puudub arvestus, palju sellistest varifirmadest on olnud seotud Soome äriühingutega. Maksuameti teabeosakonna teabekoostöö talitus on saanud mitmeid kümneid selle teemalisi päringuid Soomest ja on ka Soome maksuametit informeerinud potentsiaalsetest probleemsetest isikutest," ütles Jõesaar.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
2
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
5
6
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Viimased uudised
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele