Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soomes jätkub üürikorterite hinnatõus
2008. aastal tõusid korteriüürid Soomes
keskmiselt 3,4%, sealhulgas Helsingis 4,4% ning väiksemate korterite üürihindade
tõusu trend jätkub.
Need statistikaameti numbrid kajastavad vaba üürituru hindu, kirjutas täna Helsingin Sanomat (Soomes leidub ka küllalt palju reguleeritud üürimääraga elamispindu - toim). Helsingis oli möödunud aastal keskmine ruutmeetri üürihind 12,69 eurot (199 krooni), mujal Soomes 8,71 eurot (136 krooni).
Peale pealinna oli tõus suurem veel selle mõjupiirkonda jäävates Espoos ja Vantaas. Helsinki piirkonnas sõlmitud uued üürilepingud olid 2008. a keskmise ruutmeetrihinnaga 14 eurot (219 krooni).
Arava-korterites (need on Soomes riikliku laenuprogrammi toel rajatud elamispinnad, mis on enamjaolt kohalike omavalitsuste omanduses ning kus üür peaks kujunema kulupõhiselt - toim) oli ruutmeetri keskmine üür 8 eurot (125 krooni).
Helsingin Sanomat kirjutas eelmisel nädalal, et suurte korterite üürid on hakanud langema – neid tuleb hulgi üüriturule, sest müüa omanikel ei õnnestu. Väikeste korterite puhul on vastupidiselt oodata üüritõusu. Üürijärelevalvega tegeleva riigiasutuse juht Timo Metsola ennustas Kauppalehtis sel aastal ühetoalistele keskmiselt 9% ja kahetoalistele 6% tõusu.
Neljatoalistel ja suurematel on aga oodata üüri 3-5% langust. Soome ajakirjanduses on põhjendatud väiksemate üürikorterite nõudluse kasvu sellega, et inimesed ei usalda praegu korterit osta, samuti tahavad suurte korterite üürnikud kolida taskukohasemale pinnale.
Eesti rahas nõuab turuhinnaga Helsingi 50 m2 üürikorter viiekohalist summat kuus ehk kordades rohkem kui 80 km eemal Tallinnas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
3
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Poola on nüüd Baltikumi turu osa! Vaata, kuhu seal investeerida. Siin avaneb tulevik
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele