Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstide ülekoormus ELile pinnuks silmas
Euroopa Liidu liikmesriikide arstid
töötavad liiga palju ning tööajale seatavad nõudmised tuleks üle vaadata,
kirjutas Meditsiiniuudised.
Soome Mediuutiset märkis, et kui Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu ei jõua tööaja direktiivi suhtes üksmeelele, võib arstide töökorraldus tulevikus ummikusse joosta. Selle tulemusena oleks arste juurde vaja, sest senise koormusega praegused tohtrid enam jätkata ei saaks.
Praeguse direktiivi järgi on ELi kodaniku töönädalas maksimaalselt 48 töötundi. Igale 24tunnisele vahetusele peab järgnema 11tunnine puhkus. Siiski on liikmesriigid arstide ametiliitude vahendusel kinnitanud sellest erinevaid tööajarežiime.
Seadus lubab ületunnitööd
Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Thea Treier juhtis tähelepanu sellele, et kuigi kehtiv ELi tööajadirektiiv näeb tõepoolest ette, et tööaeg nädalas ei tohi ületada 48 tundi, on Eesti töö- ja puhkeaja seaduse järgi võimalik töötaja nõusolekul rakendada ületunnitööd 200 tunni ulatuses aastas.
Tänavu 1. juulil jõustuvas töölepingu seaduses on sama põhimõte sisult säilinud. Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul töötavad arstid Eestis erineva koormusega, seda nii seaduse mõistes kui ka reaalselt. Perearstidel on tööpäev üldjuhul normikohane ehk 8 tundi. "Vaid mõnel pool, kus arstidest suur puudus, patustatakse puhkuse väljavõtmise vastu, kuna pole kedagi asendama panna," täheldas Adlas.
Paljudel mitu töökohtaKiirabivalved on nii arstidel kui ka õdedel 24tunnised ning nende vahel on normeeritud puhkeaeg summeeritud tööajagraafiku järgi. Ületundide tegemine on Adlase hinnangul mõnikord möödapääsmatu: "Ei saa ju näiteks 12tunnise haiglavalve kümnendal tunnil saabunud lõikushaige operatsiooni pooleli jätta ja personali puhkama saata!"
Eurodirektiiv ja Eesti enda seadus reguleerivad töötaja-tööandja suhet. Adlase sõnul ei ole aga kuskil reguleeritud, kui mitme tööandja juures võib üks inimene töötada. "Julgen oletada, et praegu töötab vähemalt erakorralise meditsiini süsteemis 60-70% arste, õdesid ja parameedikuid paralleelselt mitme tööandja juures ja lausa mitmes riigis," märkis ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele