26. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Webistre Solutions OÜ, mille projekt kiirlaen.info pakub kiirlaenuteenuste võrdlust ühtsetel alustel, üks omanikke Tõnis Hinnosaar ütles, et pakkumiste hinnad kõiguvad suures vahemikes. „Kiirlaen.info andmetel jäävad aastased esmalaenajate krediidi kulukuse määrad sõltuvalt summast ja perioodist vahemikku 67,1% ja 886,6%, kusjuures kiirlaenu turu keskmine krediidikulukuse määr esmalaenaja jaoks on 287,6%,“ rääkis Hinnosaar.

Eile Riigikogu poolt vastuvõetud seaduseelnõu kohaselt pannakse paika tarbimislaenude aastase krediidi kulukuse ülemine piir, milleks on kolmekordne pankade tarbimislaenude keskmine intress. „Jaanuaris oli see 24% ehk siis kolmekordne maksimaalne aastane krediidi kulukuse määr võiks olla 72%,“ lisas Hinnosaar.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja seaduseelnõu üks algataja Ken-Marti Vaher võrdleb liigkasuvõtmise vohamist ja laenusõltuvust hasartmängurluse ja muude sõltuvustega, mida riik peab samuti õigustatuks piirata või isegi keelata. "Intresside piiramine seadustes kutsub ennetavalt korrale neid laenuandjaid, kelle eesmärgiks on ju maksimaalselt teenida laenusõltlaste pealt, kellele pangad keelduvad laene andmast,“ ütles Vaher.

Tema sõnul ei ole raha pealt liigse kasviku võtmisega tegu mitte heade kommete ja tavade kohase äritegevusega, vaid kergeusklike hädasolijate halva olukorra ärakasutamisega.

„Täna (eile- toim.) vastu võetud seadusega välistatakse edaspidi kuni tuhande protsendini küündivad intressid ja krediidi kulukused, mida leiab täna mitmete laenukontorite netilehekülgedel. Intresside paindlik ülempiir peaks vähendama rahalaenamise nõiaringe, sest toob kaasa nõuete karmistumise laenu andmisel kui laenuvõtjate kulutuste vähenemise laenamisel,“ sõnas Vaher.

Riigikogus vastu võetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduses fikseeritakse, et kui tarbijakrediidilepingu alusel tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, siis on see heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Eelnõu pöörab ümber tõendamiskohustuse ja seab selle laenuandjale, luues olukorra, kus kehtestatud piirmäärast suurema krediidi kulukusega tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks juhul, kui laenuandja ei tõenda vastupidist.

Autor: Haldusuudised.ee