Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tee-ehituses valitseb võimukas kolmik
Riigiteede ehitamise ja hooldamisega on
aastate jooksul jõudu kogunud kolm ettevõtet, kes mõnes regioonis on võidelnud
kätte pea monopoolse seisundi ja ühendavad käed suurobjektide
riigihangeteks.
Hankeid on aastast aastasse võitnud kolmik Teede REV-2, Aspi ja Talter. Viimase viie aastaga on neist igaüks teinud riigiteedel töid rohkem kui miljardi, Teede REV-2 pea kahe miljardi krooni eest.
Neid saadab edu kindlates Eesti piirkondades. Kui Kagu teedevalitsuse hangete mahust on kolmveerandi jagu võitnud Teede REV-2, siis Saarte teedevalitsuses on üle poole võitnud Eesti Ehituse tütarettevõte Aspi, Virumaal sama jao Talter.
Suurprojektid lähevad kolmikule
Need kolm on läbi aastate võitnud ühispakkumisega ka enamiku maanteeameti suurprojektidest. Aastatel 2002-2004 võideti grupeerudes kõik neli Via Baltica remondietappi. Üle 400 miljoni krooni eest ehitati koos valmis ka eelmisel aastal valminud Vaida-Aruvalla teelõik.
Ühispakkumistesse on olnud kaasatud ka AS Tref, mida maanteeameti juht Koit Tsefels toob välja neljanda hangetel eduka ettevõttena. Ka firma juht Andres Gailit märkis, et erinevalt riigihanke registris sisalduvast infost peaks viie aastaga maanteeametile tehtud hangete rahaline maht küündima 1,1 miljardini.
Neil konkurentidel on veel üks trump. Kümnendi alguses toimunud maanteehoolde ettevõtete erastamise käigus osteti endale riigiettevõtted, mis reeglina jätkasid regiooni korrashoiutöid. "Kui vaadata mingit objekti samast regioonist, on sellest ülevaade ka parem kui näiteks kaugelt Tallinnast," põhjendas Talteri juht Sven Pertens, miks ehitushanked hooldelepinguga samas piirkonnas sageli teiste pakkujate eest napsatakse.
Hooldetöödega saadi enda kasutusse aga ka riigi karjäärid, millele lisaks ostsid ettevõtted kaevandamismaad külameeste käest juurde. Nii saadakse ehitusmaterjal odavamalt kätte.
"Neid korrashoiulepinguid püüdsime endale saada ainult sellel põhjusel," ütles Teede REV-2 nõukogu esimees Peeter Vilipuu. "Aspi võitis Mäo ümbersõidu hanke just seepärast, et ta teeb Järvamaal tee korrashoidu, kõik karjäärid on tema käes. Nad tegid seal pakkumise teistest 100 miljonit alla ja meie samamoodi Kukruse-Jõhvi hankel," lisas ta.
Tugevate domineerimine pani seni muude ehitustööde kõrval ka teedega tegeleva Skansa EMV riigihangetes osalemisest loobuma. "Me ei näinud paari järgneva aasta perspektiivis võimalust selles vallas kasumlikult töötada," tõdes ettevõtte kommunikatsioonijuht Merit Langi.
Välisfirmad kohalikest suurtest ohtlikumadEhitajate hinnangul on suurem oht välisfirmade turuletrügimine. "Mulje võib ikka selline jääda, et nad (Eesti teedeehitajad - toim) üritavad turgu jagada. Aga mida sa siin jagad, Eesti turg on avatud kõigile," märkis Gailit.
Hetkel kuum
Vilipuu meenutas Äripäevas kajastatud juhtumit, kus AS KPK Teedeehitus ja Soome riigiettevõtte taustaga Turgel Grupp olid hankepakkumist tehes väidetavalt tingimustes kokku leppinud. "Seal öeldi, et väike sipelgas võitleb suure elevandiga, elevandi all mõeldi meid. Kuid tegelikult oli see sipelgas elevandi londi peal ja see lont oli elevandikarja pealik ehk Destia," rääkis Vilipuu. Gailiti sõnul mahub Eesti teedeehitusturule maksimaalselt viis ettevõtet. "Kui mõni mõtleb, et siin saab suurt äri ajada, siis see on täpselt nagu konn mätta otsas, kes arvab, et on maailma naba."
Kolmik nõutaval tasemel
Maanteeameti juhi Koit Tsefelsi sõnul on kolmiku edu saladus lihtne - nad vastavad hangete kvalifikatsiooninõuetele.
Kui 2000ndate alguses sai riik Via Baltica ehitamiseks maailmapanga toetuse, kehtestati hankele Euroopast sellised nõuded, et Eesti ehitaja ei saanud üksi pakkumist teha.
"Tehti ühispakkumisi ja selle tulemusel kujunes välja koostöö," ütleb Tsefels. "Neil firmadel oli ka tehnika olemas, teised olid liiga väikesed."
Tsefelsi sõnul on edaspidi kvalifitseerimisnõudeid alla lastud ja ühispakkujaid lisandunud. "Niipea, kui on Eesti riigi eelarveobjektid, siis on nad omavahel kõik väga kõvad konkurendid."
Kommentaarid
Lembit-Alo Kippar, ASi Tallinna Teed ehitusdirektor
Vastab tõele, et teedeehituses on Teie kirjeldatud seltskonnale viidates välja kujunenud omamoodi klubi ja teiste pakkujate tulek turule on olnud raskendatud.
Heaks näiteks on Kukruse ja mitmed teised suured hanked, kus leiti erinevaid võimalusi pakkumistest eemale tõrjuda suur Hiina ettevõte ja Merko Ehitus/Tallinna Teede AS. Ajal, kui riik loeb igat krooni, võiks teedeehituses ka otsida võimalusi, kuidas konkurentsi suurendada ja mitte luua kunstlikke tingimusi selle vähendamiseks.
Ma ei julgeks öelda, et otseselt meid ahistataks, see on laiem probleem. Viimane suur pakkumine E20 Tallinna-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigu ehituseks jättis väga palju küsimusi õhku.
Merit Langi, ASi Skansa EMV kommunikatsioonijuht
Praeguses turusituatsioonis on teedeehituses selge eelis nendel ettevõtetel, kellel on oma täitmaterjalide võrk ehk karjäärid, mis annavad võimaluse määrata ise lõpphinda. Lisaks on nimetatud ettevõtetel eelis uute tulijate ees, et on olemas hoolduslepingud, mis võimaldavad neil raskeid aegu kergemini üle elada.
Sven Pertens, ASi Talter juht
Öelda, et maanteeamet eelistabki suuremaid ettevõtteid, ei saa. Kui te ise hakkaks ehitama maja, mille eelarveks on viis miljonit krooni, siis tõenäoliselt te ei annaks seda ehitust ettevõttele, mis on äsja loodud ja on teinud 300 000 krooni eest käivet. Suurte projektidega on samamoodi, et väikestel firmadel ei ole seda kogemust ja ressurssi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele