Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti kriminalistid tegid DNA-läbimurde
Eesti DNA-andmekogude vahetus Soome, Leedu
ja Lätiga on ühe aasta jooksul aidanud lahendada sadakond kuritegu ning andnud
uurijatele veel kümneid juhtlõngu, teatas justiitsministeerium.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna juhataja Maarja Sadama sõnul on Eesti ja naaberriikide kurjategijate kindlakstegemises toimunud suur läbimurre. „Soomega oleme DNA-andmekogusid võrrelnud kaks korda ning ainuüksi tänu sellele on juba õnnestunud avastada ligi 80 kuritegu.“
Sadama sõnul andis Eesti ja Soome andmete võrdlus uurimisasutustele lisaks suure hulga väärtuslikku infot, millega praegu veel tegeletakse. „Koostöö Soomega on olnud sedavõrd tõhus, et plaanime uut andmete vahetust juba 2009. aasta lõpus.“
„Selle aasta alguses toimunud Leedu ja Eesti andmekogude võrdlusel tuvastati 35 isiku DNA-andmete kokkulangevus. Nendele lisandus veel 6 tundmatut sündmuskoha profiili,“ rääkis Sadam. „Mõlema riigi politsei töötab saadud andmetega praegu edasi ja on ainult aja küsimus, millal kümned kuriteod lahenduse leiavad.“
Võrdlustulemused Läti andmebaasiga on Sadama sõnul samuti andnud positiivseid tulemusi, kuid võrreldava andmebaasi maht naaberriigi poolel ei võimaldanud saavutada Soome ja isegi Leeduga sarnast tulemust.
„Nüüdistehnoloogia võimekus on tähelepanuväärne,“ sõnas Sadam. „Tänu FBI poolt kasutusse antud DNA infosüsteemile, mis maailmas laialt levinud, on võimalik väga lühikese aja jooksul läbi töötada 30 000–70 000 isiku andmed ning eksimatult eristada kuriteo toimepanijad sündmuskohale maha jäetud silmaga nähtamatu bioloogilise materjali abil.“
"See hoiatussõnum kuritegelikule maailmale on aga alles virvendus tegeliku „nõiajahi“ ees, mis läheb lahti siis, kui Euroopa Liidu liikmed hakkavad alates 2011. aasta suvest omavahel automatiseeritult 24/7 päringud tegema,“ kommenteeris Sadam.
Tema sõnul annab see koheselt ka Eesti politseile võimaluse teiste riikide andmekogudest ööpäevaringselt kurjategijate DNA-andmeid pärida. „Suure tõenäosusega kitsendab uuendus oluliselt kurjategijate tegevusvabadust ning sunnib neid liikuma hämarama õigussüsteemiga riikidesse," lisas Sadam.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele