Nimevahetus vähendab Eesti Ehituse
usaldusväärsust ning näitab, et Eesti päritolu püütakse varjata, rääkis Eesti
Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop Äripäevale.
„Eesti oludes ta vähendab kindlasti usaldusväärsust, kui ikkagi inimene ei taha end Eestiga siduda, siis miks peab ta selliselt firmalt midagi tellima,“ sõnas keeleteadlane.
„See Eesti häbenemine on kohe suur,“ lisas ta nii nime vahetamist plaaniva Eesti Ehituse kui juba nime vahetanud paljude Eesti firmade kohta. Ta peab nime vahetamist uskumise küsimuseks ehk usutakse, et uus nimi aitab äril paremini edeneda. „Kui firma on tugev, pole vahet, mis ta nimi on,“ kommenteeris Sutrop ja tõi näiteks nimevahetuse läbi teinud Sõnajalgade perekonna.
„Kas keegi usub, et nad ikka on eestikeelsed Sõnajalad, igal võimalikul juhul öeldakse, kes nad enne olid,“ selgitas keeleteadlane oma mõtet ning lisas, et täpselt samamoodi meenutatakse ettevõtete varasemaid nimesid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.