14. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti oludes ta vähendab kindlasti usaldusväärsust, kui ikkagi inimene ei taha end Eestiga siduda, siis miks peab ta selliselt firmalt midagi tellima,“ sõnas keeleteadlane.

„See Eesti häbenemine on kohe suur,“ lisas ta nii nime vahetamist plaaniva Eesti Ehituse kui juba nime vahetanud paljude Eesti firmade kohta. Ta peab nime vahetamist uskumise küsimuseks ehk usutakse, et uus nimi aitab äril paremini edeneda. „Kui firma on tugev, pole vahet, mis ta nimi on,“ kommenteeris Sutrop ja tõi näiteks nimevahetuse läbi teinud Sõnajalgade perekonna.

„Kas keegi usub, et nad ikka on eestikeelsed Sõnajalad, igal võimalikul juhul öeldakse, kes nad enne olid,“ selgitas keeleteadlane oma mõtet ning lisas, et täpselt samamoodi meenutatakse ettevõtete varasemaid nimesid.

Autor: Haldusuudised.ee