Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teater Teatri Majaga
Konkursiväliselt Eesti Kunstiakadeemiaga
rendilepingu sõlminud Teatri Maja omanikuks sai eelmise nädala lõpus
Reformierakonna rahastaja Märt Vooglaiu palgal olnud Margus Puis.
Estonia puiesteel tühjana seisev Teatri Maja hoone sai ilma tülikate konkurentideta kunstiakadeemialt paariks aastaks kindla rendilepingu - 4400 ruutmeetri üür toob kahe aasta jooksul sisse umbes 9 miljonit krooni.
Leping pakub leevendust laenukoorma all olevale Teatri Majale, kuid kunstiakadeemial oleks olnud võimalik saada samaväärne rendipind 6 miljonit krooni soodsamalt.
2007. detsembri seisuga oli Teatri Maja laenukoormus kokku 237,6 miljonit krooni. Firma 2007. aasta käive oli 3,1 miljonit krooni ja kahjum 20,2 miljonit krooni. Kahjumi põhjuseks olid intressimaksed Hansapangale ja kahele suuromanikule kokku 20,4 miljonit krooni.
Teatri Maja ja kunstiakadeemia läbirääkimised algasid juba siis, kui Teatri Maja omanik oli reformierakondlane ja partei suurrahastaja Märt Vooglaid. Reformierakonnaga on seotud ka akadeemia võtmetöötajad, kes olid Teatri Majaga lepingu sõlmimise taga. Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andri Simo kuulub erakonda 1995. aastast. Samuti on erakonnaga olnud pikka aega seotud kunstiakadeemia rektor Signe Kivi.
Lepingut ei avalikustata
Rendileping akadeemiaga sai allkirja 27. jaanuaril. Tehingu kõiki üksikasju pole avalikkusel võimalik teada saada, sest kunstiakadeemia keeldub lepingut näitamast ning ei soovi isegi öelda seda, kas avalikustatud rendihind sisaldab ka kommunaalmakseid.
Küsimusi tekitavad ka muutused Teatri Maja omanikeringis. Vooglaid taandas end omanike hulgast 1. jaanuaril ja vahepeal kuulus firma Venemaa kodanikule Vladimir Gamuletskiyle. Nüüd on tulusal lepingul uus peremees - Vooglaiule kuulunud Manutendi Peterburi tütarfirmat juhtinud Margus Puisi OÜ Gumax. Kuni jaanuari alguseni oli ka Gumaxi omanik Manutent ja firma endine ärinimi oli Manutent Hotellid.
„Olen Peterburis praegu ja mul pole aega teiega rääkida,“ teatas Puis. Vooglaid nimetas kunstiakadeemia rendipindade teemat skandaali otsimiseks. Küsimusele, kuidas kommenteerite Teatri Maja aktsiate liikumist endaga seotud isikule, vastas Vooglaid: „Ei ole. Otsige edasi.“
Kunstiakadeemia rektor on praegu puhkusel, aga edastab vajadusel oma seisukohad, teatati akadeemiast Signe Kivile saadetud e-kirja peale, kus Äripäev küsis, kas ta on kohtunud Märt Vooglaiuga, et arutada akadeemia kolimist ja võimalikku renditehingut. Signe Kivi jättis küsimusele vastamata, tema asemel saatis vastused Andri Simo.
„Eesti Kunstiakadeemia ja OÜ Teatri Maja vahelistes rendiläbirääkimistes esindasid OÜ Teatri Maja Ivi Schwarz ning nende haldusjuht ning EKAt Andri Simo. Kui läbirääkimised olid juba lõppenud ning EKA rektoraat käis laiendatud koosseisus Estonia pst 7 hoonega tutvumas, kohtusime põgusalt Märt Vooglaiuga, kes viibis oma kontoris. Hr Vooglaid küsis, kuidas kunstiakadeemial läheb, kas maja meeldib, mis plaanid on EKA-l uue õppehoonega seoses jms, sellega kohtumine piirdus,“ vastas Simo.
Kas Kivi sööb oma sõnu?
Hetkel kuum
Pärast 17. veebruaril Äripäevas ilmunud artiklit varjatud renditehingust juhtis kunstiakadeemiale soodsama rendipakkumise teinud, kuid pika ninaga jäänud Rävala Kaheksa projektijuht Veljo Kuusk Äripäeva tähelepanu Signe Kivi eneseõigustusele uudisteagentuuris BNS: „Juhul kui peaks sündima ime ja tekibki mingi väga soodne pakkumine ja see vastab veel paremini nõudmistele, siis me saame alati ümber mõelda.“
Kunstiakadeemiale odavama pakkumise tegija jäi pika ninaga
Keset südalinna, otse Tallinna Kaubamaja kõrval asuvat Rävala 8 hoonet pakuti kunstiakadeemiale tunduvalt soodsamalt Teatri Maja tehingu hinnast. Ometi ei tundnud akadeemia isegi huvi ruumide vaatamise vastu.
Rävala 8 hoones saaks akadeemia ruume rentida 25 krooni ruutmeeter, kui kommunaalkulu ja käibemaksu mitte arvestada. „Me uskusime, et Teatri Maja pakkumine oli soodsam, aga kui lugesime Äripäevast nende pakkumise kohta, olime pettunud,“ nentis Rävala Kaheksa projekti juhtiva Kobe Investmentsi nõukogu esimees Veljo Kuusk.
Tegelikult oli leping Teatri Majaga juba enne Rävala 8 pakkumist sõlmitud. Kuusk põhjendas Rävala 8 ülisoodsat pakkumist sellega, et praegusel ajal on nii suure hoone jaoks suur asi ainuüksi see, kui kellegi sinna sisse tegutsema saab. Muidu seisavad suured ruumid lihtsalt jõude.
„Meieni jõudis info kaheteistkümnendal tunnil,“ kehitas Kuusk õlgu. Ta nentis, et kuigi kuulis viimasel hetkel linna pealt, et kunstiakadeemia otsib rendipindu, tehti siiski akadeemia poolt välja pakutud kuupäevaks pakkumine. „Meil paluti hiljemalt 12. veebruariks pakkumine teha,“ nentis Kuusk. Vastus oli aga lühidalt öeldes: „Ei, aitäh!“
Rävala maja pakkumine sisaldas konverentsisaali, mis mahutab 250 inimest ja kus saaks pidada suuremaid loenguid. Kokku üle 30 suurema ja väiksema klassiruumi. Õppejõud oleks enda kasutusse saanud hulga euroremonditud kabinette, samuti pisemaid ruume õppetööks.
Lisaks sellele, et kunstiakadeemia ei tundud huvi Rävala 8 pakkumise vastu, vassiti ka Pikk 36 hoone üle väidetavate läbirääkimiste pidamisega.
„Meile pakuti nn Eesti Raudtee hoonet, mille hind oli 100 krooni ruutmeeter,“ väitis kunstiakadeemia finantsjuht Andri Simo.
Eesti Raudtee endise hoone Pikk 36 omaniku esindaja Eestis Viljar Viska sõnul aga pole akadeemia neilt pakkumist küsinudki. „100 krooni ruutmeeter on meil üldine ametlik hind, konkreetne pakkumine oleks kindlasti võinud olla odavam, aga meilt pole pakkumist võetud,“ nentis Viska.
Akadeemia lükkas tagasi soodsama pakkumise
Rävala 8 pakkumisest kunstiakadeemiale
Üüripind üldpinnaga kuni 3500 m2 üürihinnaga 50 kr/m2.Lisaks vabade kunstide teaduskonnale üüripind üldpinnaga kuni 3500 m2 üürihinnaga 0 kr/m2.Üürihinnale lisaks oleks kunstiakadeemia pidanud tasuma kommunaalkulud ja lisandunud oleks ka käibemaks.Pakutud üürihind oleks fikseeritud, sõltumata lepingu pikkusest ja inflatsioonist.Kui akadeemia oleks soovinud rentida ainult 4400 m2, siis oleks rendiks kujunenud kokku 25 kr/m2. Lisandunud oleks kommunaalkulud.Võrdluseks, Teatri Maja pakkus akadeemiale 4400 m2 üürihinnaga 83 kr/m2.Kunstiakadeemia ei soovi avalikustada, kas Teatri Maja pakkumine sisaldab ka kommunaalkulusid või tuleb need maksta lisaks rendihinnale.Kunstiakadeemia pole nõus ka avalikustama Teatri Majaga sõlmitud lepingut
Kes on kes
Signe Kivi
Alates 2005 Eesti Kunstiakadeemia rektor.Reformierakonna liige (1998-2006), sh endine riigikogu liige ja kultuuriminister.
Andri SimoKunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor.Reformierakonna liige alates 1995. aastast.
Märt VooglaidManutendi omanikReformierakonna liige ja rahastaja.Kunstiakadeemiaga läbirääkimiste alustamise ajal oli Teatri Maja kaasomanik.
Margus PuisTeatri Maja uue omanikfirma OÜ Gumax omanik. On olnud Märt Vooglaiule kuulunud Manutendi tütarfirma OOO Otel Plus tegevjuht.
Ivi Schwarz16. detsembrist OÜ Teatri Maja tegevjuht. Oli Manutendi raamatupidaja.
Vladimir GamuletskiyKuni tänavu 1. jaanuarini Teatri Maja kaasomanik ja 11. märtsini ainuomanik
Vooglaiu asemel sai omanikuks tema alluv
2008
november - Teatri Maja omanikud on Märt Vooglaiu Manutent ja Vladimir Gamuletskiy Rosslyn Invest.november-detsember - algavad Teatri Maja ja kunstiakadeemia läbirääkimised.detsember - Teatri Maja juhatuse esimeheks saab Manutendi raamatupidaja Ivi Schwarz.20091. jaanuar - Teatri Maja ainuomanikuks saab Vladimir Gamuletskiy.27. jaanuar - kunstiakadeemia ja Teatri Maja sõlmivad rendilepingu.12. veebruariks palub kunstiakadeemia teha Rävala Kaheksa OÜ-l pakkumine. Pakkumine on soodsam, kuid sellele vastatakse eitavalt.11. märts - Teatri Maja omanikuks saab Märt Vooglaiu palgal olnud Margus Puis osaühingu Gumax kaudu. Gumax kuulus 1. jaanuarini 2009 Manutendile.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
2
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
4
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
5
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Viimased uudised
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele