Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank ekspordib Rootsi mudeli Eestisse
Swedbank panustab Balti mittetöötavate
laenude üksuse eraldamisele pangast, et vältida Rootsi kurba kogemust
kinnisvarakriisi aegu 1992. aastal, kirjutab Dow Jones.
„Rootsi näite põhiõppetund, mille omandasime, on eraldada jätkuvatest pangaoperatsioonidest halbade laenude üksus,“ ütles Swedbanki juhatusse kuuluv asepresident Thomas Backteman intervjuus Dow Jonesile.
Kui luua eraldi juriidiline keha (special purpose vehicle ehk SPV), siis ei ole pank surve all, et varasid müüa, milline samm hävitaks nii väärtust kui survestaks turgu.
Sel aastakümnel toimunud laenubuumi käigus ujutasid Swedbank ja SEB Eesti, Läti ja Leedu odava laenurahaga üle. Kuid pilt on dramaatiliselt muutunud. Eesti, Läti ja Leedu majandused kukkusid neljandas kvartalis umbes kümme protsenti ning halvad laenud kasvasid. Analüütikute hinnangul ulatuvad krediidikahjud tänavu kolme kuni 4,5 protsendini kogu laenuportfellist.
Siiani on Swedbank loonud eraldi üksuse halbade kinnisvaralaenude jaoks Eestis ja Lätis ning protsess on käimas Leedus. Praegu on üksused varatud, kuid sinna võivad minna laenude tagatised. Swedbank ei ole veel kindel, kas seda on tarvis. Samas kaalutakse ka töö jätkamist pangasisese halbade laenude üksusega. Backtemani sõnul viiakse SPV sisse järgneva kolme ja poole kuu jooksul.
Swedbank on pannud asjaga tegelema umbes 150 töötajat, peamiselt krediidiriski osakonnast. Ühtlasi palgati konsultatsioonifirma ERC, mida juhib 1990ndate Rootsi pangandussüsteemi puhastamise võtmekogemusega Jan Kvarnström.
Swedbankist võib saada tulevatel aastatel suur kinnisvaraomanik, kuna ehitus ja kinnisvarasektor on saanud ränga löögi.
Backteman ei usu Balti riikide valuutade devalveerimisse.
„Me ei näe, mida head devalveerimine teeks,“ ütles ta. „Me usume kindlalt, et tee mille Balti riigid on valinud – deflatsioon koos palkade vähenemisega – on õige tee.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
1
Henri Laks avaldab Hepsori edu võtme - uuri järele!
6
Viimased uudised
Nõiaring ja hangeteneedus. Kohanemine ja „õnneotsijad“. Soovitused teenuseosutajale ja tellijale
Hetkel kuum
Vaata, kes kellele järgneb ja millisele kohale keegi sellel korral maandus - pilt on reljeefne
Henri Laks avaldab Hepsori edu võtme - uuri järele!
Uuri tabelit, kui suur oli Lõuna-Eesti korterite keskmine müügi- ja üürihind ning üüritootlus 2025. aasta I kvartalis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele