Swedbank ekspordib Rootsi mudeli Eestisse

„Rootsi näite põhiõppetund, mille omandasime, on eraldada jätkuvatest pangaoperatsioonidest halbade laenude üksus,“ ütles Swedbanki juhatusse kuuluv asepresident Thomas Backteman intervjuus Dow Jonesile.

Kui luua eraldi juriidiline keha (special purpose vehicle ehk SPV), siis ei ole pank surve all, et varasid müüa, milline samm hävitaks nii väärtust kui survestaks turgu.

Sel aastakümnel toimunud laenubuumi käigus ujutasid Swedbank ja SEB Eesti, Läti ja Leedu odava laenurahaga üle. Kuid pilt on dramaatiliselt muutunud. Eesti, Läti ja Leedu majandused kukkusid neljandas kvartalis umbes kümme protsenti ning halvad laenud kasvasid. Analüütikute hinnangul ulatuvad krediidikahjud tänavu kolme kuni 4,5 protsendini kogu laenuportfellist.

Siiani on Swedbank loonud eraldi üksuse halbade kinnisvaralaenude jaoks Eestis ja Lätis ning protsess on käimas Leedus. Praegu on üksused varatud, kuid sinna võivad minna laenude tagatised. Swedbank ei ole veel kindel, kas seda on tarvis. Samas kaalutakse ka töö jätkamist pangasisese halbade laenude üksusega. Backtemani sõnul viiakse SPV sisse järgneva kolme ja poole kuu jooksul.

Swedbank on pannud asjaga tegelema umbes 150 töötajat, peamiselt krediidiriski osakonnast. Ühtlasi palgati konsultatsioonifirma ERC, mida juhib 1990ndate Rootsi pangandussüsteemi puhastamise võtmekogemusega Jan Kvarnström.

Swedbankist võib saada tulevatel aastatel suur kinnisvaraomanik, kuna ehitus ja kinnisvarasektor on saanud ränga löögi.

Backteman ei usu Balti riikide valuutade devalveerimisse.

„Me ei näe, mida head devalveerimine teeks,“ ütles ta. „Me usume kindlalt, et tee mille Balti riigid on valinud – deflatsioon koos palkade vähenemisega – on õige tee.“

Autor: Haldusuudised.ee