“Kinnisvaraturul on arendajatel alati vabadus oma hindu tõsta ja müüa kortereid soovitud hinnaga. Keegi ei keela hinda tõsta, kuid lõplik hind määratakse ikkagi turu poolt – ehk reaalsete tehingute hinnad sõltuvad nõudluse ja pakkumise suhtest,” lausus aprilli algul Ober-Hausi Kinnisvara juht Keir Hildebrand kuldsed sõnad, mis formuleerib eluasemeturu tegeliku helistiku. Nuta või naera.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Häda ajab härja kaevu. Ka seda tuleb teha elegantselt - vajaliku klantsi ja väljapeetud glamuuriga. Kinnisvaraarendajad vahetavad käike, nii et laastud lendavad, näiteks koondamine käib asja juurde. Everaus Kinnisvara on üks värskeim näide. Samas siit tuleb välja valdkonna peeglist vastuvaatav reljeefne tervikpilt.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Loodus tühja kohta ei salli. Kui osa kohalikku rahvast parema lootuses tõttab välismaa kinnisvara poole, siis välismaalaste jaoks kipub Eesti olema ahvatlev keskkond. Ostu-müügituru ja üürituru vahekorra, ent hinnagi osas võib see tuua kaasa muutusi.
Kohanemisvõimetus maksab arendajale kätte valusalt. Rida tunnustatud eksperte avavad pildi kogu oma vastuolulisuses ja värve kokku hoidmata
1. juulist rakenduv käibemaksutõus ei pruugi kaugeltki tähendada elukondlike uusarenduste hinnatõusu. Arendajatele võib hinnatõusu mittetoimumine tekitada tõsiseid väljakutseid. Soovmõtlemisest kumab läbi karmi prognoosi realiseerumine.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.