Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastuvenergia tootmine saab 150 miljonit krooni eurotoetust
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
allkirjastas määruse, mis sätestab kaugküttesüsteemide ja
taastuvenergiaallikatest elektri ja soojuse tootmise parandamiseks mõeldud
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse tingimused, teatas
keskkonnaministeerium.
Toetuse eesmärk on elektri ja soojuse koostootmise arendamine, kaugküttekatlamajade üleviimine taastuvenergiaallikate kasutamisele ning kaugküttetrasside energiatõhususe parandamine. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul suureneb toetuse abil taastuvate energiaallikate osakaal Eesti energiabilansis, mis omakorda oluliselt vähendab välisõhu saastamist ja CO2 heitmeid.
„Eesti on võtnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 25 protsendini. Seda eesmärki saab täita siis, kui energia tootmiseks rajatakse keskkonnasäästlikke koostootmisjaamu ning üha rohkem katlamaju viiakse üle biokütusele,“ lisas Tamkivi.
Meetme “Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks“ esimese vooru toetusteks on mõeldud 150 miljonit krooni.
Taotlusvooru kuulutab Keskkonnainvesteeringute Keskus välja hiljemalt kolme kuu pärast ning toetust võivad taotleda nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, äriühingud kui ka sihtasutused.
Toetuse maksimaalne määr on 50% projekti maksumusest ning minimaalne toetuse suurus 500 000 krooni. Maksimaalne toetus projekti kohta on 20 miljonit krooni, välja arvatud elektri ja soojuse koostootmisjaamad, millele võimaldatakse toetust kuni 50 miljoni krooni ulatuses.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames on aastateks 2007–2013 toetusteks ette nähtud 25,149 miljardit krooni, millest taastuvenergiaallikate laialdasema kasutamise ja välisõhu kaitse alasuunale on mõeldud 1,1 miljardit krooni ERF-i toetust.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele