14. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hoonest, mille otsaviilus oli dateering 16. sajandist, on tänaseks järel vaid esimese korruse seinad. Lammutatud on katus ning üks otsasein ja -viil. Eile askeldasid varemete vahel töömehed, kes maja jäänuseid autodele laadisid.

“Ma ei taha sel teemal rääkida,” ütles Oma Saarele kinnistu omanik Meelis Aaslaid, kui kuulis, mis küsimusega tema poole pöördutakse. Info peale, et muinsuskaitse kavatseb lammutustöö kohta ettekirjutuse teha, ei kostnud Aaslaid midagi.

“Need on omal algatusel alustatud lammutustööd,” ütles Oma Saarele muinsuskaitseameti Saaremaa peainspektor Tõnu Sepp, kelle kinnitusel on tal kavas selle nädala jooksul teha hoone omanikule ka ettekirjutus toimepandud teo kohta.

Juhtunu juures on huvitav tõsiasi see, et aastaid kestnud vaidlus, kus omanik on soovinud maja lammutada ja muinsuskaitse on sellele risti vastu seisnud, oli justkui lõpusirgel. Nimelt tellis omanik hoonele muinsuskaitse eritingimuste koostamise, kuid jõudmata nende valmimist ära oodata, alustas lammutustöid, mida Tõnu Sepp nimetab ebaseaduslikeks.

Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Aivo Kesküla tõdes, et nemad lammutustöödeks luba väljastanud ei ole, kuid lisas samas, et hoone lammutati, kuna selle müürid olid varisemisohtlikud ning seda on toonitatud ka varem koostatud ekspertarvamuses.

Autor: Haldusuudised.ee