Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Anto Liivat: elamufondid vajavad suuremat toetust EL-i eelarvest
Tänasel V Balti elamumajanduse konverentsil
toimunud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil tegi Rahvaliidu juhatuse
liige Anto Liivat ettepaneku suurendada järgmisel eelarveperioodil Euroopa Liidu
eelarvest eraldatavate vahendite mahtu elamufondide toetamiseks.
Kuna eluase kuulub inimeste põhivajaduste hulka ning korterelamute, eriti suurt osa elanikkonnast majutavate suurte paneel- ja telliselamute renoveerimise küsimus muutub aasta-aastalt aktuaalsemaks, tuleb Anto Liivati sõnul mõelda võimalustele, kuidas seda parimal viisil teha.
Eesti saab Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) kuni 2013. aastani 1,1 miljardit krooni elamufondi renoveerimiseks, arvutuste kohaselt oleks selleks aga 2016. aastani kokku vaja 90 miljardit krooni, seega tuleks mõnevõrra suurendada euroliidust eraldatavate vahendite hulka.
"Täna on küsimus esiteks olemasolevate struktuurivahendite maksimaalses ärakasutamises ning teiseks järgmisel eelarveperioodil lisavahendite
saamises renoveerimise kaasfinantseerimiseks. Selleks on vajalik Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi jooksul euroliidu eelarvest vahendite leidmine ning see peaks olema tulevaste Eesti eurosaadikute üks prioriteete," rääkis Liivat.
Debatil tegi Anto Liivat ka ettepaneku Eesti elamufondi soojapidavaks renoveerimise toetamiseks Euroopa Liidu vahenditest. Eesti kui Euroopa Liidu kõige põhjapoolsema postsovietliku riigi elamute soojapidavus ei vasta täna Euroopa Liidu kehtestatud standarditele, seetõttu ei ole meil võimalik energiat säästa ega täita Euroopa Liidu kliimalepinguga võetud kohustusi vähendada CO2 emissiooni 20% võrra, mis omakorda on vahend kliimasoojenemise vähendamiseks. Elamute soojustamise abil väheneksid inimeste küttearved ning suureneks energiasäästlikkus, samuti looks see projekt töökohti ning seeläbi tooks eelarvesse tulu.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
5
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Tallinnas on nüüd olemas ka planeeringu menetlemise kiirtee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele