23. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuna eluase kuulub inimeste põhivajaduste hulka ning korterelamute, eriti suurt osa elanikkonnast majutavate suurte paneel- ja telliselamute renoveerimise küsimus muutub aasta-aastalt aktuaalsemaks, tuleb Anto Liivati sõnul mõelda võimalustele, kuidas seda parimal viisil teha.

Eesti saab Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) kuni 2013. aastani 1,1 miljardit krooni elamufondi renoveerimiseks, arvutuste kohaselt oleks selleks aga 2016. aastani kokku vaja 90 miljardit krooni, seega tuleks mõnevõrra suurendada euroliidust eraldatavate vahendite hulka.

"Täna on küsimus esiteks olemasolevate struktuurivahendite maksimaalses ärakasutamises ning teiseks järgmisel eelarveperioodil lisavahendite

saamises renoveerimise kaasfinantseerimiseks. Selleks on vajalik Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi jooksul euroliidu eelarvest vahendite leidmine ning see peaks olema tulevaste Eesti eurosaadikute üks prioriteete," rääkis Liivat.

Debatil tegi Anto Liivat ka ettepaneku Eesti elamufondi soojapidavaks renoveerimise toetamiseks Euroopa Liidu vahenditest. Eesti kui Euroopa Liidu kõige põhjapoolsema postsovietliku riigi elamute soojapidavus ei vasta täna Euroopa Liidu kehtestatud standarditele, seetõttu ei ole meil võimalik energiat säästa ega täita Euroopa Liidu kliimalepinguga võetud kohustusi vähendada CO2 emissiooni 20% võrra, mis omakorda on vahend kliimasoojenemise vähendamiseks. Elamute soojustamise abil väheneksid inimeste küttearved ning suureneks energiasäästlikkus, samuti looks see projekt töökohti ning seeläbi tooks eelarvesse tulu.

Autor: Haldusuudised.ee