24. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See projekt on ettevõtjate ja majandusministeeriumi ühine ettepanek valitsusele, et muuta tulevikku natukenegi rohkem ja kiiremini kui see tavalise evolutsiooni käigus juhtuks,“ rääkis Kõlli projekti algatamise põhjustest. Esialgu on tegemist eelleppega, millele oodatakse valitsuse nõusolekut.

„Me kõik teame, et infoühiskond tuleb, tahame või ei taha, ning selleks, et inimesed ja riik selles maailmas hakkama saaksid, on vaja olemasolevast paremat tehnoloogilist keskkonda,“ ütles Kõlli lisades, et taolise keskkonna loomisega ei saaks ei ettevõtted ega ka riik tööde mastaapsuse tõttu üksi hakkama ning seetõttu ongi vaja seda teha koos.

„ITL ja majandusministeerium on ühiselt läbi arutanud, kuidas tõsta interneti võimekust ning kuidas saada valguskaabel igasse külasse ja igasse kodusse. See on nagu riigi teedevõrgustik, mis ehitatakse ühiselt valmis selleks, et elu saaks käima hakata,“ tõi Kõlli paralleeli.

Uus baasvõrgustik on senisest suurusjärgu võrra suurema läbilaskevõimega ja arvestab ka tulevikuvajadustega. „Et kui me selle majandustõusu eelse perioodi edukalt üle elame, siis oleks tõusuga koos kuhugi edasi minna ka,“ lisas Kõlli.

Kõlli sõnul on projekt analoogne sellega, kui eelmise suure majanduskriisi ajal ehitasid arukad riigid välja teedevõrgud eeldusel, et kriis lõpeb kunagi ja siis läheb elu edasi. „Kes seda tegid, olid konkurentsis ja said endale tugeva eelise. Ka meie püüame praegu niimoodi tegutseda, et me raskel ajal ei lapi ainult auke, vaid teeme midagi sellist, mis annab meile pärast parema stardiplatvormi,“ rääkis Kõlli.

Suured projektid tähendavad kahtlemata ka seda, et keegi peab neid reaalselt teostama hakkama ehk uusi töökohti, aga Kõlli sõnul on see vaid pool õuna. „Suurem pool on ikkagi see, mis selle tulemusena valmib ehk võimalused ja valmidus tulevikuks,“ lausus ta.

ITL ja majandusminister Juhan Parts loodavad, et valitsus vaatab ühisettepaneku läbi niipea, kui võimalik. „Mida varem töödega alustame, seda kindlam on see, et me ei kaota ajas ja oleme õigeks ajaks valmis,“ märkis Kõlli.

Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s. Tegemist on suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös info-ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.

Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni 6 miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamise osas plaanitakse katta Euroopa erinevatest struktuurifondidest 1,5 miljardi krooni ulatuses.

Autor: Haldusuudised.ee