Oluline on tutvuda kindlustuslepingu
sõlmimisel lepingu tüüptingimustega, sest just seal on defineeritud lepingus
esinevad mõisted ning loetletud olukorrad, millal leping ei kehti, rääkis
Äripäevale advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaat Karl
Haavasalu.
"Kindlustusõiguses omab keskset tähtsust kindlustusriski mõiste. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse ning just kindlustusriski realiseerumine ehk kindlustusjuhtumi saabumine võib tuua kaasa kindlustusandja poolse täitmiskohustuse tekkimise,“ ütles vandeadvokaat.
Tema sõnul kasutatakse kindlustusriski määramisel nn piiritlemise meetodit, mis lihtsalt seletades tähendab, et kindlustuslepingus loetletakse üles kõik kindlustusriskid, mille osas konkreetse kindlustuslepingu alusel kindlustuskaitset pakutakse. „Seetõttu tuleks tulevasel kindlustusvõtjal enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tüüptingimustes sisalduvate kindlustusriskide definitsioonidega, tegemaks kindlaks, kas konkreetse kindlustuslepinguga pakutakse soovitavat kindlustuskaitset. Võib juhtuda, et tavakeeles sarnased mõisted näiteks torm ja üleujutus omavad kindlustuslepingu tüüptingimuste kohaselt hoopis eripäraseid tähendusi,“ rääkis Haavasalu.
„Samuti omab tähtsust, et reeglina sisalduvad kindlustuslepingute tüüptingimustes välistused, mille esinemise korral kindlustuskaitset ei kehti,“ lisas ta. Just kindlustuslepingu tüüptingimustes sisalduvates kindlustusriskide määratlustes ja välistustes võib peituda kavalaid taganemisteesid, millele toetudes kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, selgitas Haavasalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täpsemalt räägib Karl Haavasalu kindlustuslepingu muutmisest ja lõpetamisest Äripäeva seminaril „Lepingute muutmine ja lõpetamine”, mis toimub 20. mail Hotel Olümpia konverentsikeskuses.
Täpsema info seminari kohta leiad
SIIT!Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?