Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loe, millise taganemistee jätavad endale kindlustusfirmad
Oluline on tutvuda kindlustuslepingu
sõlmimisel lepingu tüüptingimustega, sest just seal on defineeritud lepingus
esinevad mõisted ning loetletud olukorrad, millal leping ei kehti, rääkis
Äripäevale advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaat Karl
Haavasalu.
"Kindlustusõiguses omab keskset tähtsust kindlustusriski mõiste. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse ning just kindlustusriski realiseerumine ehk kindlustusjuhtumi saabumine võib tuua kaasa kindlustusandja poolse täitmiskohustuse tekkimise,“ ütles vandeadvokaat.
Tema sõnul kasutatakse kindlustusriski määramisel nn piiritlemise meetodit, mis lihtsalt seletades tähendab, et kindlustuslepingus loetletakse üles kõik kindlustusriskid, mille osas konkreetse kindlustuslepingu alusel kindlustuskaitset pakutakse. „Seetõttu tuleks tulevasel kindlustusvõtjal enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tüüptingimustes sisalduvate kindlustusriskide definitsioonidega, tegemaks kindlaks, kas konkreetse kindlustuslepinguga pakutakse soovitavat kindlustuskaitset. Võib juhtuda, et tavakeeles sarnased mõisted näiteks torm ja üleujutus omavad kindlustuslepingu tüüptingimuste kohaselt hoopis eripäraseid tähendusi,“ rääkis Haavasalu.
„Samuti omab tähtsust, et reeglina sisalduvad kindlustuslepingute tüüptingimustes välistused, mille esinemise korral kindlustuskaitset ei kehti,“ lisas ta. Just kindlustuslepingu tüüptingimustes sisalduvates kindlustusriskide määratlustes ja välistustes võib peituda kavalaid taganemisteesid, millele toetudes kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, selgitas Haavasalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täpsemalt räägib Karl Haavasalu kindlustuslepingu muutmisest ja lõpetamisest Äripäeva seminaril „Lepingute muutmine ja lõpetamine”, mis toimub 20. mail Hotel Olümpia konverentsikeskuses.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.