Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hanketüli viib Eestist Soome suure riigifirma
Kohtuvaidlus mitmesajamiljonilise
riigihanke pärast pani teedehiiu Destia Eestis põhitegevuse lõpetama. Soome
riigiettevõte leiab, et Eestis on ausal teel võimatu riigihangetel edu
saavutada.
Läinud reedel kutsus minister Juhan Parts Helsingis põhjanaabritest ettevõtjaid Eestisse investeerima ja kinnitas, et Eesti ärikeskkond on endiselt hea.
Just samal päeval, pärast Äripäeva huvi teema vastu, kuulutas maanteeamet kehtetuks hanke, millest sai viimane piisk karikas Soome riigiettevõttele Destia, kes on teatanud ehitus- ja teehooldusteenuste pakkumise lõpetamisest Eestis selle aasta jooksul.
See, kuidas riiklik tellija tõlgendab kohtusüsteemi otsuseid riigihangete osas, ei toeta Destia rahvusvahelise suuna juhi Markus Korhoneni sõnul "muljet avatud ja läbipaistvast konkurentsiühiskonnast, kus aus tegutsemine oleks võimalik".
"Me oleme teedefirma ja tahaksime ka teehooldusega tegeleda, mitte kulutada aega kohtutes. Ja kui maanteeamet ei reageeri isegi kohtuotsustele, siis ma ei näe võimalust Eestis edasi tegutseda, vaid väljuda turult võimalikult kiiresti," ütles Korhonen Äripäevale veidi väsinud häälel.
Ettevõttel on nimelt seljataga kohtuvaidlus maanteeametiga Keila riigimaanteede hooldus- ja remondihanke pärast, millelt maanteeamet Destia eemaldas. Kohus sundis maanteeametit otsuse Destia kvalifitseerimata jätmise ning Aspi pakkumise edukaks tunnistamise kohta tühistama.
Maanteeamet: Destia ei saa väita, et on võitnud
Põhja regionaalse maanteeameti direktori Erkki Mikenberg sõnul ei saa väita, nagu Destia oleks hanke võitnud, sest nad pole hanke kvalifitseerumise faasist edasi jõudnud. "Nad väidavad, et on juba ette võitnud, kuna nende pakkumisnumber oli väiksem. Seaduse loogikat arvestades on see väide vale, sest enne tuleb pakkumised ära hinnata ja pakkumine edukaks tunnistada."
Praegu teeb Keila piirkonnas hooldetöid just Aspi, kellega eelmist hanget novembri lõpuni pikendati. "Neil oli olemas võimekus ja meil kindlus, et asjad toimivad edasi," ütles Mikenberg.
Destia Eesti juht Meelis Laido ütles Äripäevale, et käis pärast kohtuotsust Mikenbergile kinnitamas, et Destia kui odavama pakkumise teinu on valmis tööd 1. maist üle võtma. "Vastuseks tuli, et no vaatame. Nädala pärast tuli aga juba teade, et Aspi on olnud hanke ainuke pakkuja ja jätkab töid 1. detsembrini."
Eelmisel neljapäeval ütles Mikenberg, et lähiajal tuleb otsustada, kas selle hankega minnakse üldse edasi või kuulutatakse välja uus, väiksem hange. Järgmisel päeval kuulutas maanteeamet hanke kehtetuks. "Hankija koostas tööde mahud 2008. aasta majanduskuludest lähtudes, kuid nüüdseks on summat vähendatud ligi 24 miljoni krooni võrra. Lisaks on menetlemisel uus negatiivne riigieelarve," seisab hanke kehtetuks kuulutamises.
"See töö oli meie oma, võitsime tellijat ringkonnakohtus. Kuid maanteeamet kasutas viimast võimalust, et seda tööd meile mitte anda," kommenteeris Laido eile. "Hanke tühistamise põhjusena öeldakse, et kuna summasid on vähendatud, siis tuleb teha uus hange. Sellise loogika järgi tuleks siis üle Eesti kõik hanked uuesti teha," lisas ta.
Hetkel kuum
Laido meenutas, et kunagi oli Harju teedevalitsus, mis läks pooleks. "Pooled inimesed läksid tööle Põhja regionaalsesse teedevalitsusse, teise poole erastas Aspi. Endised kolleegid, muud põhjust ei olegi," lisas ta. "Meie läheme asjaga lõpuni, seitse päeva on aega hanke tühistamise käskkirja vaidlustamiseks."
Mikenberg leidis, et nemad pole Soome suurfirmat üritanud hangetelt välja puksida, vaid küsimus on selles, et hankedokumendid korras oleksid. "Nad saaksid tööd edaspidi, kui pakkumised on edukad ja paberid korras," kinnitas Mikenberg.
Destia jätkab Eestis projekteerimistöödega ning Korhonen ei välistanud, et ELi tasemel hangetel kunagi uuesti osaletakse. "Kui tegevust kokku tõmmata, siis tähendab see muidugi koondamisi. Kahjuks," ütles Laido.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
1
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
4
Viimased uudised
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele