Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: ärme tekita ise töötuid juurde
Äripäeva arvates on väga halb, et
kompromisslahendus töölepinguseaduse osas võtab selle leidmiseks kokkukutsutud
komisjonil nii kaua aega. Uut seadust on oodatud hulk aastaid ja juba aasta otsa
on ettevõtjad sellega arvestanud.
Toimetuse meelest ei saa seaduse jõustamine 1. juulil üldse olla vaidlusobjekt ja selle üle kemplemise peale pole mõtet aega raisata. Seadus peab jõustuma, sest alternatiiv on õudne: 1992. aastast pärit seadus, mida on küll aeg-ajalt veidi kõpitsetud, ent mis on praeguseks ajast ja arust. Aeg on hoopis teine, majanduse olukord seninägematu. Me vajame uut seadust nagu õhku.
Samuti on toimetus nördinud valitsuse senisest suhtumise pärast riigi jaoks nii olulisse küsimusesse. See, mis kujul töölepinguseadus peab jõustuma, on liiga kaua olnud sisuliselt kahe väikse huvigrupi - tööandjate ja ametiühingute keskliidu otsustada. Neist esimene esindab murdosa, seejuures suuremaid ettevõtjaid, ning teine väikest osa töötajaist.
Töötuskindlustusmakse tõstmine viiks absurdini - see tähendab, et selleks, et töötuid ülal pidada, tekitame töötuid juurde. Enamikku Eesti tööandjaist, töötajaist, s.o maksumaksjaist esindab riik, maksumaksjate valitud riigikogu. Seega on just riigi asi siin ohjad enda kätte võtta.
Praegu pidurdab küsimuse otsustamist üks koalitsioonipartner - sotsid, kes nõuavad jäigalt uute hüvitiste jõustamist juulist ja selleks makse kergitamist 4 protsendile. Toetame IRLi ja Reformierakonna seisukohta - maksemäära mitte tõsta. Paneme siin vaidlustele punkti.
Häid lahendusi praegu ei ole. Sellega on kõik osapooled päri. Ja kõik teavad väga hästi, et aasta tagasi kokkulepitud hüvitised ei ole kriisiriigile jõukohased. Et me saame töötuskindlust rakendada piiratud mahus. Ja et maksemäära ei saa lõputult ülespoole tõsta, sest meil on vaja säilitada võimalikult palju ettevõtteid. Neilt tuleb maksuraha riigieelarvesse, et pidada ülal avalikku sektorit.
Tööandjate keskliit on nõus ettevõtjate osa töötuskindlustuse rahastamises suurendama 1,5 protsendini ja töötuskindlustusmakse tõstmisega 4 protsendini, kui säiliks seaduses ette nähtud koondamishüvitis. Pool võitu ametiühingutele ja sotsidele. Ent töötajaile tähendaks see 2,5protsendilist makset. Praegu võiks seda isegi selleni tõsta, sest 2 protsenti jääb töötajaile kätte teise samba pea peale pööramisest ehk see on raha, millega töötajad pole nagunii arvestanud.
Meil poleks põhjust tööandjate esindajate ettepanekule vastu seista, kui me ei teaks, et väiksematele ettevõtjatele käib maksutõus üle jõu. Maksemäära tõstmine viiks absurdini - selleks, et töötuid ülal pidada, tekitame uusi töötuid juurde. Imelik, et sotsid seda ei näe.
3protsendilise maksega tuleb töötukassa toime seniste hüvitistega. Usume, et ka enamik töövõtjaid on pigem nõus ootama uute hüvitiste liikidega, kui see tähendab neile töökoha säilimist.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele