15. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alguses ei olnud Ahas telefonis valmis pikemalt rääkima, märkides lühidalt, et tal ei ole täiendavalt kohtuniku poolt avalikkusele edastatud kommentaarile midagi lisada. "Kohus on ammendavalt selgitanud, mis põhjusel ta taolise määruse tegi," ütles Ahas. Hiljem aga nõustus siiski.

"Sisuline töö on kõik juba tehtud," üritas ta ümber lükata oletust, et kohtu viidatud puuduste kõrvaldamine võiks palju aega võtta. "Sisuliselt on vormistamise ja kohtule esitamise küsimus," rääkis Ahas.

Saneerimisnõustaja kinnitas, et nad kavatsevad kohtumäärust täita ja ta küll ei leia, miks nad ei peaks jõudma ettenähtud seitsme päeva jooksul üles loetletud puudusi kõrvaldada.

Küsimusele, kui sisuline töö on tehtud, miks siis kohtunik ei rahuldunud sellega, põhjendas saneerimisnõustaja, et kohtunik avaldas soovi täiendavate selgituste järele. "Esitame täiendavad selgitused ja arutluskäigud ning andmed. Nii andmed kui arvutuskäigud on meil olemas olnud, muidu ei oleks meil olnud võimalik saneerimiskavas välja tuua vastavaid andmeid," selgitas ta.

Miks kohtunik andmetega kohe ei rahuldunud, soovitas Ahas küsida kohtuniku käest. "Meie jaoks ei ole probleemi," kinnitas ta. "Kohus on avaldanud määruses oma seisukoha ja me kavatseme kohtumäärust täita ning meil ei ole rohkem küsimusi tõstatunud seoses kohtumäärusega," kordas ta eelpool öeldut.

Ahase sõnul pole need sellised asjad, mida peaks hakkama otsast peale tegema. "Seal ei ole midagi ebaloomulikku, kui kohus soovib kava hindamiseks täiendavaid selgitusi," märkis ta.

Saneerimisnõustaja soovitas vaadata loogiliselt, et kui esitatakse mingi tulem, siis on ju kuidagi selleni jõutud. "Kõik hakkab sellest pihta, et on metoodika, on arvutused ja on tulem. Sellepärast ongi see olukord, kus tegelikult me ei pea hakkama midagi otsast peale arvutama. Meil on need arvutused kõik olemas. Meil on enda jaoks ju kõik väljamaksete teostamise aluseks olevad tabelid olemas," rääkis Ahas.

Ta nentis, et saneerimismenetluses pole Eestis ühtegi kohtupraktikat, aga iseenesest tuleb saneerimisseadusest, et juhul, kui kohus soovib täiendavaid selgitusi, siis antud menetluses on kohus aktiivne. Kohtul on see õigus olemas ja see on tema enda otsustada, mis vormis neid selgitusi küsitakse, kas suuliselt või kirjalikult või mõnes muus vormis, märkis ta. "Antud juhul oli see kirjalikult,“ lisas Ahas.

Harju Maakohus teatas kolmapäeval otsusest jätta läinud aasta detsembris kohtule esitatud Q Vara saneerimiskava ajutiselt kinnitamata, andes saneerimisnõustajatele seitse päeva aega kõrvaldada erinevad puudused.

Autor: Haldusuudised.ee