15. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötus kasvas kõigis piirkondades, kõige rohkem Lõuna-Eestis. Töötuse määr tõusis seal seni suurima tööpuudusega piirkonna Kirde-Eestiga samale tasemele (13,6%). Kõige väiksem oli töötuse määr Lääne-Eestis (7,3%).

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötute arv I kvartalis 79 000-ni. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid samal ajal 47 000, mis moodustab kõigist töötutest 59%. Registreeritud töötute arvu kiire kasv jätkus ka aprillis ja tõusis 61 000-ni.

Tegevusalati mõjutas hõive vähenemist kõige rohkem töötlev töötus, kus hõivatute arv vähenes aastaga 27 000 võrra ja ehitus, kus aastaga kaotas töö 18 000 inimest. Ametialati on märkimisväärne, et hõive vähenes ainult sinikraede (lihttöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, oskus- ja käsitöölised, teenindus- ja müügitöötajad) hulgas. Valgekraesid (seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid ja tehnikud) oli eelmise aasta I kvartaliga võrreldes rohkem.

Lisaks hõivatute arvu vähenemisele on vähenenud ka täisajaga töötajate osatähtsus, sest osaajaga töötajate arv on kasvanud. Seda põhiliselt tellimuste või töö vähesuse tõttu peale sunnitud lühema tööajaga töötajate arvu suurenemise tõttu (nn vaeghõivatud). I kvartalis oli vaeghõivatuid 12 000, mis on kolm korda rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Autor: Haldusuudised.ee