Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn otsib Kopli liinide arendajat välismaalt
Tallinna linnavaraamet otsib Kopli liinide
arendusprojektile investeerijat, tutvustades elamurajooni perspektiive välismaa
investoritele.
"Tegemist on Tallinna ühe huvitavama perspektiivse elamuehituspiirkonnaga," rõhutas abilinnapea Eha Võrk. "Selle piirkonna vastu on ka välismaa investorid juba eelnevalt huvi ilmutanud. Seda tekitas näiteks mullune artikkel Põhja-Tallinna ja eriti Kopli arenguvõimalustest ajalehes Financial Times," lisas ta.
Linnavaraameti juhataja Einike Uri tutvustas Kopli liinide arendusprojekti aprilli lõpus elamumessil Rootsis Alingsåsis. Huvi projekti vastu tundsid linnavalitsuse teatel nii rootslased kui hollandlased. Soomes ja Rootsis on jagatud infot ka ajalehereklaamide ning otsepostituse kaudu. Arendusprojekti tutvustav info on saadetud ka kõigile Eestis asuvatele välissaatkondadele. 29. mail toimub Soomes Eesti saatkonnas Kopli liinide arendusprojekti tutvustav infopäev Soome ehitusettevõtjatele ja ajakirjanikele.
Tallinna linn seab avaliku kirjaliku enampakkumise korras hoonestusõiguse Kopli liinidel detailplaneeringu kohaselt moodustatavale 59-le kinnistule kogupindalaga 35 292 m². Hoonestusõigus seatakse 99 aastaks, hoonestusõiguse tasu algsuuruseks on 56 miljonit krooni, kinnistuste hoonestamise tähtaeg on viis aastat valduse üleandmisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on võimalik alale ehitada kuni viiekorruselisi korterelamuid kokku ca 277 korteriga ja 38 ühepereelamut. Lisaks elamute ehitamisele ja taastamisele tuleb hoonestajal välja ehitada ehitiste teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud, vihmaveekanalisatsioon ja tänavarajatised koos tänavavalgustusega ja liikluskorralduse süsteemidega ning üldkasutatava haljastus rajada.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.