22. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui aastat 15 tagasi oli kodus vaid teler ja raadio, siis täna on pea igas peres lisaks arvutid, modem, ruuter, digiboksid, külmkapid, pesumasinad, muusikakeskused, DVD-mängijad ja telefonisüsteemid.

Kõik need seadmed on ülitundlikud liigpingele, mida põhjustab nii äike kui ka vooluvõrgu ümberlülitused. Alati ei peagi pikne lööma otse elektri- või telefoniliinidesse. Ülepinge tekkeks piisab ka 2 kilomeetri kaugusel toimuvast elektrilöögist.

Mida saab koduelektroonika kaitsmiseks ise ära teha? 100% kaitset ei suuda tagada ükski mehaaniline ega elektrooniline kaitsevahend. Piksekaitse kaitseb pikse otselöögi korral küll hoonet, aga mitte hoones olevaid seadmeid.

Odav ja mugav abivahend ülepinge vastu on ülepingekaitse. Välimuselt meenutab see mitme pistikupesaga pikendusjuhet ning osad neist võimaldavad kaitsta ka modem-ruuterit ning juhtmeta telefone. Ülepingekaitse eeldab korraliku maandusega vooluvõrku, vanemates majades levinud kahe soonega juhtmestiku puhul pole sellest abi.

Kuuldes kõuemürinat, eemalda elektroonikaseadmed vooluvõrgust ning naudi valguse ja heli mängu aknalt, soovitab Elion. Kõige lihtsam on kõuemürinat kuuldes kõik seadmed välja lülitada ning juhtmed seinakontaktist eemaldada. Kui voolujuhe seinakontakti jätta, võib kahju kannatada seadme toiteplokk. Ka juhtmeta telefoni ja modem-ruuteri liinijuhe ning teleri ja raadio antennijuhe tuleks seinakontaktist eemaldada.

Elektroonikaseadmed tasub lahti ühendada ka juhul kui lahkute pikemaks ajaks kodust, sest ülepingest tekitatud kahju maksab alati kinni seadme kasutaja. Pikselöögist või ülepingest tekkinud riketele ei laiene ka tootjapoolne garantii. Vahel võib kodutehnika remont maksma minna kuni pool seadme soetushinnast.

Autor: Haldusuudised.ee