• 25.05.09, 10:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Energia laenab 2,3 miljardit

Täna kirjutavad Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, finantsdirektor Margus Kaasik ning Euroopa Investeerimispanga (EIB) asepresident Eva Srejber alla 150 miljoni eurosele (2,3 miljardit krooni) laenulepingule.
Eesti Energia finantseerib laenukapitali abil kolmeaastast investeerimisprogrammi, mille eesmärk on moderniseerida ja arendada Eesti elektrivõrke.
Eesti Energia finantsjuhi Margus Kaasiku sõnul tegutseb Eesti Energia kapitalimahukas äris ning kõiki vajalikke investeeringuid ei saa finantseerida energiaettevõtte omavahenditest. „Eesti Energia teenis möödunud majandusaastal 1,4 miljardit krooni puhaskasumit ning tugevad finantstulemused lubavad meil sõlmida antud laenulepingut hädavajalike investeeringute finantseerimiseks. Iga täiendav kasumikroon võimaldab meil pangalaenude abiga Eesti energeetikasse investeerida neli krooni,“ selgitas Kaasik.
2008/2009. majandusaastal investeeris Eesti Energia 3,5 miljardit krooni. Suurima osa kogu investeerimismahust ehk 2,2 miljardit krooni suunati Eesti elektrivõrkudesse. Eesti Energia investeeringute kogumaht oli möödunud majandusaastal viimase kuue aasta suurim ning 32 protsendi võrra suurem kui 2007/2008. majandusaastal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Investeerimispank on varem toetanud Eesti energiatõhususe valdkonda, andes 2004. aastal Eesti Energiale rahalisi vahendeid ülekandevõrkude taastamiseks ja laiendamiseks. Eesti Energia ja Euroopa Investeerimispanga koostöö on oluline ka Eesti ja Baltimaade stabiilse energiavarustuse tagamise seisukohast.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele