Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia laenab 2,3 miljardit
Täna kirjutavad Eesti Energia juhatuse
esimees Sandor Liive, finantsdirektor Margus Kaasik ning Euroopa
Investeerimispanga (EIB) asepresident Eva Srejber alla 150 miljoni eurosele (2,3
miljardit krooni) laenulepingule.
Eesti Energia finantseerib laenukapitali abil kolmeaastast investeerimisprogrammi, mille eesmärk on moderniseerida ja arendada Eesti elektrivõrke.
Eesti Energia finantsjuhi Margus Kaasiku sõnul tegutseb Eesti Energia kapitalimahukas äris ning kõiki vajalikke investeeringuid ei saa finantseerida energiaettevõtte omavahenditest. „Eesti Energia teenis möödunud majandusaastal 1,4 miljardit krooni puhaskasumit ning tugevad finantstulemused lubavad meil sõlmida antud laenulepingut hädavajalike investeeringute finantseerimiseks. Iga täiendav kasumikroon võimaldab meil pangalaenude abiga Eesti energeetikasse investeerida neli krooni,“ selgitas Kaasik.
2008/2009. majandusaastal investeeris Eesti Energia 3,5 miljardit krooni. Suurima osa kogu investeerimismahust ehk 2,2 miljardit krooni suunati Eesti elektrivõrkudesse. Eesti Energia investeeringute kogumaht oli möödunud majandusaastal viimase kuue aasta suurim ning 32 protsendi võrra suurem kui 2007/2008. majandusaastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa Investeerimispank on varem toetanud Eesti energiatõhususe valdkonda, andes 2004. aastal Eesti Energiale rahalisi vahendeid ülekandevõrkude taastamiseks ja laiendamiseks. Eesti Energia ja Euroopa Investeerimispanga koostöö on oluline ka Eesti ja Baltimaade stabiilse energiavarustuse tagamise seisukohast.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.