Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ümbrikupalka saab regulaarselt 6% töötajatest
2008. aasta põhjal tehtud uuringu kohaselt
ümbrikupalka rohkem maksma pole hakatud, rääkis täna Eesti
konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa, kelle
sõnul sai 2007. ja 2008 aastal regulaarselt ümbrikupalka 6% töötajatest.
„Hea tõdeda, et ümbrikupalku rohkem maksma ei hakatud. Majandus langes, aga ettevõtted ei otsustanud massiliselt maksta ümbrikupalka,“ selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil Ahermaa.
Ümbrikupalka saanutest 55% sai seda oma põhitöökohal ja 45% ajutisel töökohal töötamise eest. Valdkondadest, kus kõige enam ümbrikupalka makstakse, on esimene ehitus 37%ga, järgneb teenindus, kus palk makstakse makse maksmata 22% juhtudest.
Ümbrikupalga saajatest on oma olukorraga rahul 35% ning rahulolematu 36%. 45% usub, et kui nad keelduks ümbrikupalgast, kaotaks nad töö.
Kui ümbrikupalga maksmisest tulenevad maksutulukaotused kokku võtta, võib öelda, et 2008. aastal kaotati 2,7 miljardi krooni eest makse (2002. aastal oli see summa 2,2 miljardit), millest võib järeldada, et palgad on suuremad. „Mida suurem palk seda suurem osa makse jääb saamata,“ lisas Ahermaa ning nentis, et kui arvestada juurde saamata jäänud maksud salasigarettide ja –alkoholiga kauplemisest võib saamata jäänud maksutulu küündida 3,5 miljardi krooni kanti.
Ahermaa kiitis elanike teadlikkuse tõusu ümbrikupalga küsimustes. „Vähe on neid, kes ütlevad, et las mõisa köis lohiseb,“ märkis Ahermaa ning lisas, et elanikud on varasemaga võrreldes ümbrikupalga suhtes kriitilisemad. Saadakse aru, et ümbrikupalga saamine mõjutab ka teisi, kes makse maksavad, sest see kärbib riigi võimalusi pakkuda teenuseid, selgitas ta.
33% küsitletud töötajatest arvab, et 2009. aastal hakatakse rohkem ümbrikupalka maksma ning 35% ei oska selle kohta midagi öelda.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
4
Milline on tulevikus edukas laopindade äri? Mida otsivad edukad ettevõtted?
6
Laur: hinnatõusu kui sellist ostjad kartma ei pea.
Viimased uudised
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele