Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haiglad jahivad kalleid haigeid
Rahakitsikuse tingimustes on osa patsiente
muutunud haiglatele kasulikumaks, sest haigekassa tasub vastavalt teenuse
hinnakirjale nende puhul rohkem.
Põlva Haiglal on seedetrakti verejooksuga patsient, kes tuleb saata TÜ Kliinikumi. Valvearst helistab häirekeskusesse ja palub kiirabi. Enne uurib ta kliinikumist järele, kas patsiendile on kohta.
Temast tuleb teatada ka Tartu erakorralise meditsiini osakonnale (EMO). Seal kokkulepe saavutatud, algavad vaidlused häirekeskusega, kas patsiendi peaks ära viima reanimobiil või kiirabi.
Tegemist on nn odava patsiendiga. Seedetrakti verejooksu eest saaks "vaid" paarkümmend tuhat krooni.
Väikehaiglad hoiavad kasulikke patsiente Kliinikumi esindajad väidavad vastu, et just väikehaiglad ei taha nn kasulikke patsiente neile anda, saates nad Tartusse alles siis, kui haigus on juba hapuks muutumas.
Vaidlused käivad ka selle üle, kes tasub transpordi. Sestap on patsientide kõrgemasse etappi ravile saatmine muutunud kadalipuks mitmele Lõuna-Eesti väikehaiglale. Probleemid on Põlva, Elva, Valga, Viljandi ja Jõgeva haiglal. Tallinna piirkonnas sellist olukorda pole - seal on konkurents.
Kiirabi loksutab haiget Elva ja Tartu vahel
Elva Haigla juht Peeter Laasik ütles, et viimasel ajal on raskem saata patsiente kõrgemasse etappi statsionaarsele ravile ja uuringutele. Elva piirkonna erakorralised patsiendid toimetab Tartu Kiirabi otse kliinikumi, aga kui Tartu ei pea patsienti endale piisavalt erakorraliseks või kui haige seisund stabiliseerub, sõidutatakse ta tagasi Elvasse. See, kas haige saabumisest ka ette teatatakse, sõltub Laasiku sõnul EMO valvearstist.
Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku juhi Mati Kallase sõnul on neilgi patsiendi Tartusse suunamisega mõnikord raskusi tekkinud. Kui patsiendi haigus on teada ja kokkulepped Tartu kolleegidega olemas, sujub üleandmine kenasti.
Rahulolematu on Kallas sellega, et haigete transport Viljandisse on jäetud üksnes nende peale. Plaaniliste patsientide vedamist võiks kliinikum ka omalt poolt korraldada, leiab ta. Haiglatevaheline transport ei ole ka Valga Haigla juhi Marek Seeri meelest hästi lahendatud.
Monopoolne kliinikum võtab kasulikud endale
Hetkel kuum
Jõgeva Haigla peaarsti Peep Põdderi arvates kasutab kliinikum ära monopoolset seisundit: tal Lõuna-Eestis konkurente ei ole, saab patsiente valida ja endale kasulikumad välja sorteerida.
TÜ Kliinikumi EMO juhataja ja Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee aga tõrjub süüdistusi. Kui on tegemist tõsise juhtumiga, ei ole haige saatmine kõrgemasse etappi probleem. Ülikoolihaigla peabki tema arvates valima endale keerukad haiged. Need, keda saab ravida üldhaiglas, peavad sinna jääma.
Kommentaarid
Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst
Tallinnas, kus on palju haiglaid, on omavaheline konkurents ja valikuvõimalus. Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla on siin ka koostööd teinud ja kiirabi on sellest teavitatud, kui ühe või teise haigla võimekus on väike.
Igal haigel on teatavasti oma hind. On haigusi, mille ravimine on haiglale kasulikum, selliste haigete ravimisest ollakse loomulikult rohkem huvitatud.
Haigete jagamine Tallinna haiglate vahel on aga rangelt territoriaalne. Me ei näe ka põhjust, miks me peaks kellelegi ülekohut tegema ja kindlustamata kodutuid patsiente kogu aeg ainult ühte haiglasse ravile pakkuma.
Margus Ulst, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige
Võib arvata, et suureneb maakonnahaiglate püüe vabaneda patsientidest, kelle ravimine viib rohkem välja. Lihtne on ju neid suunata kõrgemasse ravietappi. Eriti nädalalõppudel püütakse vabaneda raskematest haigetest. Ikka selleks, et oma personal saaks puhata ja riskid oleksid väiksemad.
Triin Habicht, haigekassa ökonoomika osakonna juhatajaDiagnoosipõhiste kompleksteenuste hind arvutatakse kõigi raviasutuste keskmise järgi. Seda, kuidas haigla ühe või teise teenuse või eriala pealt suudab kasumit teenida, on paljuski nende kulude juhtimise küsimus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
4
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Viimased uudised
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele