Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kinnitas internetiühenduse arendamise projekti EstWin
Valitsus kinnitas täna uue põlvkonna
internetiühenduse arendamise projekti EstWin, mis peaks 2015. aastaks tooma
kõikidesse Eesti kodudesse kvaliteetse internetiühenduse.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et see EstWin projekt tähendab, seda, et Eesti kaetakse 100%-liselt lairiba võrguga, mis peaks aastaks 2015 edastama kõikidesse Eesti osadesse kiire ja suure andmemahulise internetiühenduse. "See teenus on sada korda kvaliteetsem kui täna," märkis Parts ja selgitas, et arenenud riikide jaoks on see lähitulevik, et interneti kiirus on kuni 100 Mbit/s. Parts lisas, et sugugi mitte kõik inimesed ei pea sellist ühendust tahtma, riigi ülesandeks on internet teha kättesaadavaks. "Internet peaks olema kättesaadav kõikjal üle Eesti, samasuguse hinnaga nagu Tallinnaski."
"Musta tööd on palju tehtud ja laua taha on saadud kõik tegutsevad sideettevõtted, mis ei ole kerge ülesanne, kuna omavahel ollakse konkurendid," rääkis Parts.
Tema sõnul näeb projekti EstWin kontseptsioon välja, et koos telekomiettevõtetega luuakse sihtasutus, millesse kõik panustavad. Partsu sõnul oleks sellesse vaja investeerida 6 miljardit krooni. "Avalik võim peaks rahastama ühe neljandiku kogu sellest projektist," lisas ta ja märkis, et valitsus jõudis tänasel istungil ka kokkuleppele esmase rahastamise osas.
Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele