Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti liitumisest ELi energiavõrguga tulu ei saa
Energiamemorandumi allkirjastanud
Eesti ei näe Euroopa Liidu energiasüsteemiga ühinemisest pikka aega
mingit kasu, leidis akadeemik Anto Raukas.
"On loomulik, et Eestil tuleb liituda Põhja- ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemidega," arutles Raukas, "kuid seda ellu viia pole kerge, sest Poolal puudub Leeduga ühenduse loomise vastu huvi, eriti pärast Ignalina tuumajaama väljalangemist."Akadeemik juhib tähelepanu Eesti Põhivõrgu kodulehel avaldatud elektrisüsteemi tootmisseadmete piisavuse aruandele, milles ennustatakse, et suure tõenäosusega ei ole Eesti elektrisüsteem enam iseseisvalt võimeline kodumaist võimsuste bilanssi tagama. "Estlink-1 ja -2 on eeskätt ette nähtud elektri ekspordiks, Lätist ja Leedust pole meil energiat osta ja seetõttu on ainsaks reaalseks ostupiirkonnaks Venemaa. Kuid see Euroopa Liidule ei meeldiks," kommenteeris Raukas.
Küsimus, millist energiat Euroopa Liit vajab, on päevakorras olnud juba pikka aega ja Raukase arvates on Euroopa Liit selles valdkonnas ummikteel. "Kahjuks on peateemaks olnud ühtse energiapoliitika sidumine hüpoteetilise kliima soojenemisega, milleks tehtavad kulutused pole liidule jõukohased ja seavad liidu tööstuse edendamise Hiina, Venemaa ja USAga võrreldes ebavõrdsesse olukorda," selgitas ta.
Raukase hinnangul poe Euroopa Liit tänini mõistnud, et energiatarbimine erineb oluliselt liikmesriikide erineva kliima tõttu. Euroopa Liit Põhja-Jäämerest Vahemereni, kuid otsustusi dikteerivad lõunapoolsed riigid, kellele Eesti mured on vähetähtsad.
Euroopa Komisjon on energiapoliitika eesmärkideks sõnastanud energeetilise julgeoleku, konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkuse, kuid tegelikkuses on need vaid sisutud kaunid sõnad, ütles Raukas. Ta lisas: "Sellest järeldub, et Eesti saaks Euroopa Liidu energiaturuga liitumisest kasu juhul, kui selle turu loojad käituvad mõistuspäraselt ja loodav süsteem on eestlase kasinale rahakotile vastuvõetav."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Vaata, kes kohal olid ja mida nad tegid ning milline hakkab kompleks välja nägema!
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele