Ramirendi juht: mulluses kasumilanguses sees koondamised

„Osaliselt mõjus ka see, et võtsime eelmisel aastal vastu restruktureerimisotsuseid, st osaliselt arvestasime ette. Kontsernisiseselt meil struktuur läks kergemaks. Inimeste arv on meil kõvasti vähenenud,“ rääkis Kerem põhjustest lisaks ehitusturu ja hindade ning mahtude tagasiminekule.

„Tipphetkel oli meil 150 töötajat,“ vastas Kerem küsimusele Eestis koondamise kohta mullu. „Täna on meil 65 töötajat. Koondamine algas meil täielikult eelmise aasta sügisel ja on praktiliselt siiamaani kestnud.“

Keskmine töötajate arv oli aga Ramirendil mullu 141 töötajat, mille põhjuseks tõi Kerem suhteliselt positiivse aasta alguse, mis jättis numbri suhteliselt kõrgeks. „Ka meie näiteks kasvatasime esimeses kvartalis inimeste hulka,“ tõdes ta sarnaselt ehituses tegutsevatele ettevõtetele.

„Kindlasti on seal sees koondamistasud,“ kommenteeris Kerem 52,6 mln krooni suuruseid tööjõukulusid, mistõttu osutus töötajate keskmine kuusissetulek suhteliselt kõrgeks, üle 31 000 krooni. „Ma arvan, et seal on sees ka osaliselt ette provisjoneeritud koondamiskulud,“ lisas ta.

„Midagi leidis, aga mitte sellises mahus,“ vastas Kerem küsimusele, kas aruandes eelmise aasta tulemustest lähtudes üle 2,5 mln krooni reservi arvatud boonustasud ka tänavu märtsis-aprillis välja maksti, nagu aruandes lubatud oli. Lähemalt ei saanud Kerem aga kommenteerida.

„See on omaniku otsus,“ põhjendas tegevjuht dividendide mittemaksmist eelmise aasta eest. Keremil ei olnud aimugi, mida omanikud aastatega kogutud jaotamata kasumiga plaanivad ette võtta. „Samal ajal on päris palju Eestisse investeeritud. Meie kohustusi omanike ees ja jaotamata kasumit tuleks koos vaadata.“

Hetkel läheb Keremi sõnul Ramirendil paremini kui kevadel. „Teatav aktiivsus on turul olemas. Kuid nii mahud kui ka hinnatasemed ei ole võrreldavad ei 2008. ega 2007. aastaga,“ möönis ta. Kerem tunnistas, et prognoosid tehti mullu konservatiivsemad, kui tänavu läinud on.

Keremi hinnangul on Ramirendi turuosa Eestis 35-40%. Kõige suurimaks konkurendiks pidas ta samuti Soome firmale Cramo Oyjle kuuluvat Cramo Estoniat, kes on Ramirendist mõnevõrra suurem.

Autor: Haldusuudised.ee