Erinevalt nõukogudeaegsetest
elamuarendusest on praegused tihti ilma jäänud poodidest, lasteaedadest,
koolidest ning ühistranspordist.
"Omavalitsus oleks pidanud jälgima ja nõudma arendajalt, et uues elamurajoonis kerkiksid laseaiad ja koolid ning kujuneks ühistransport," osutas OÜ Grand Kinnisvara juhataja Marek Kerna buumiaegsete uusarenduste nõrkustele.
Võrreldes punaokupatsiooniaegsete arendustega Tallinnas Mustamäel ja Õismäel ning Tartus Annelinnas tegeleti nüüdisaegsete puhul pigem vaid hoonete püstitamise ja raha teenimisega, jättes pahatihti tähelepanuta muidu igati loomulikud teed, lasteasutused, poed-apteegid ja ühistranspordi.
Omavalitsuste ämber
Kujunenud olukord on esiteks ostja probleem, teiseks omavalitsuse ämber, ironiseeris Kerna.
Edaspidi peaks arendaja uue arenduse loomisel minema omavalitsusse koos infrastruktuuri arendamise plaanidega. "Elurajooni tuleb ju elama mitte ühik, vaid inimene. Siit edasi on arendaja ja omavalitsuse läbirääkimiste küsimus," lisas kinnisvarafirma juhataja.
Kerna lisas, et eks olemasolevates põlluarendustes peab nüüd igaüks ise oma suppi sööma. Teisalt aga on tulemas valimised ning elanikud vaadaku hoolega, mida omavalitsustegelastelt nõuda.
Ühtset lahendust üle riigi pole - igale arendusele tuleb läheneda individuaalselt. "Eks need põlluarendused ole omavalitsustele üks peavalu, kuid kardetavasti ükskord see probleemistik kumuleerub," ohkas Kerna.
Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier kinnitas, et tõepoolest kerkisid nõukogudeaegsetes arendustes koolid, lasteaiad ja poed teatud viivitusega, aga mitte nii hilinenult või poolikult kui nüüdsetes.
Kommentaar
Juhan KullerViimsi valla ehitusameti juhataja
Infrastruktuuri tulebki arendada ja see peab käima käsikäes muu arendusega. Viimsis näiteks avatakse augustis algkool-lasteaed. Infrastruktuur tuleb nüüd järele ja kauplusi kerkib nagu seeni - Viimsi Marketi lähistel tekib igasuguseid keskusi üksteise järel. Väiksemaid poode leidub Rohuneeme tee ääres, Pringis, valla teises servas Muugal. Neid pole küll piisavalt palju, kuid tekib tasapisi juurde. Ühistransport käib ilusasti läbi elurajoonide. Seega minu teada infrastktuur tuleb järele ja seda paljuski tänu majandussurutisele. Igal asjal on oma head ja vead, nagu pulgal on kaks otsa.
Loe pikemalt tänasest Äripäevast
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?