7. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Torujuhtme ehitamiseks tänaseks juba tehtud ettevalmistused näitavad aga, et äraütleva vastusega firma ei rehkenda – projekt on Euroopa Liidu prioriteet ning selle omanikeringi on asunud Venemaa ja Saksamaa kõrvale ka Holland ja Prantsusmaa.

Läinud nädalal saatis NordStream Rootsi majandusministeeriumi veel 150 lehekülge materjale, mis peaksid andma vastuse Rootsi poolt tõstatatud probleemidele. Kokku on kulunud juba 18 kuud sellest, kui Rootsi keskkonnaminister Andreas Calgren NordStreami esmast loataotlust kritiseeris ning väitis, et Rootsi jaoks on põhiprobleemiks keskkonnaküsimused.

NordStream loodab riikidelt vajalikud load saada veel enne selle aasta lõppu, et kevadel torujuhet paigaldama asuda ning aastal 2011 gaasikraanid lahti keerata.

Leht kirjutab, et Rootsis Karlskronas kuhjuvad torud, Gotlandil käib Slite sadama renoveerimine ning Rootsi riiklik kaevandusfirma LKAB on sõlminud lepinguid enam kui miljardi Rootsi krooni väärtuses, et tarnida rauamaaki. See segatakse betooniga ja kasutatakse torujuhtme kindlustamiseks.

Torujuhtme projekti algatajad on Vene Gazprom ning Saksa Eon ja BASF ning Moskval ja Berliinil on käes kõvad trumbid. Tegemist on ELi prioriteetse projektiga, mis ühtlasi aitab saavutada ELi seatud eesmärke kasvhoonegaaside vähendamiseks.

Projektis löövad kaasa ka Hollandi Gasunie, Taani Dong ning Prantsuse Gaz de France. Rootsi jääb oma vastuseisuga üha enam üksi, kirjutab Dagens Industri. Seda enam, et lähinädalatel peaks gaasijuhtmele roheline tuli tulema ka Taanist.

„Me loodame 2009. a positiivseid teateid nii lubade kui laenuraha osas, millega projekti finantseerida,“ ütles lehele BASFi juhatuse liiga Hans-Ulrich Engel.

Autor: Haldusuudised.ee