Riigiasutuste käes on suur hulk mittevajalikku vara

Hoonestatud kinnisvara majandamine ei ole riigil märkimisväärselt paranenud, seisab Riigikontrolli aastaaruandes riigikogule.

2008. aastal moodustasid kulutused, mida riigiasutused olid teinud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiseks, 1, 22 miljardit krooni. Summa sisaldab ka kinnisvarainvesteeringute (3,019 miljonit krooni) haldamiskulusid ja üürile antud hoonestatud kinnistute majandamiskulusid (21,329 miljonit krooni). Tervikpilt riigi omandis olevast hoonestatud kinnisvarast puudus nii eelnevatel aastatel kui ka 2008. aastal, märgitakse Riigikontrolli aruandes.

Et saada usaldusväärne ülevaade riigi hoonestatud kinnisvarast, tellis rahandusministeerium Riigi Kinnisvara ASilt hoonestatud kinnisvara inventuuri, mille lõpparuanne valmib 30. novembriks 2009. Inventuuri andmete põhjal otsustatakse riigieelarve koostamisel, millised investeeringud on vajalikud ja millised võiksid olla vara müügist laekuvad tulud.

Inventuuri esimeses etapis selgus järgmine olukord:

Vara detsentraliseeritud valitsemine ei ole efektiivne. Kinnisvara majandab praegu riigivara valitseja ja see põhimõte ei ole võimaldanud välja kujundada kõiki riigiasutusi hõlmavat mõistlikku kinnisvara haldamist.

Riigi kasutatavate ruumide tegelik kasutusintensiivsus on väike – liigsuur kasuliku pinna hulk ühe töötaja kohta ei võimalda tõhusat pinnakasutust.

Riigiasutuste käes on suur hulk mittevajalikku vara – esialgse hinnangu põhjal ei ole ca 871 hoonet pindalaga 389 000 m2 vajalikud või ei ole neid lähemas tulevikus asutustele vaja. Riigile mittevajaliku vara müügi eeltoiminguid tuleks alustada kohe, et olla valmis vara realiseerimiseks siis, kui turul selle järele nõudlus tekib.

Vara haldamise korraldus on halb ja asjatundlikke kinnisvarahaldureid ei ole piisavalt – vaid igal viiendal hoonete haldajal on erialane haridus ja piisav töökogemus.

Hoonete pinnaandmed ei ole korrektsed – sageli puudub asjakohane dokumentatsioon, mistõttu oleks vajalik hooned üle mõõta

Riigivara registri ja ehitisregistri andmetega on oodatust oluliselt rohkem probleeme – kahe registri vahel seoseid luua on keeruline, sest andmed erinevad ega ole ühtlase kvaliteediga.

Riigi uue kinnisvararegistri loomine ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik, samuti ei saa selleks kasutada ainult ehitisregistri andmebaasi. Et luua kvaliteetne algbaas uuele kinnisvararegistrile, oleks vajalik teha mõõdistusjoonised ca 800 000 m2-le riigi kasutusse jäävale pinnale ja siduda maatükid hoonetega.

Fakte:

Inventuuri käigus ei õnnestunud tuvastada riigivara registri andmekogus olevat 24 hoonet, hävinud on 58 hoonet, lammutamist vajavad 239 hoonet, inventuuri tulemusena avastati 183 hoonet.

Riigi omandis ja kasutuses on 289 000 m2 büroopinda, millel töötab 10 550 täiskohaga töötajat – keskmiselt 27,4 m2 kasulikku pinda ühe töötaja kohta. Rahvusvaheline kogemus kinnitab, et büroopinda kasutatakse tõhusalt, kui täiskohaga töötajal ei ole rohkem pinda kui 20 m2.

Autor: Haldusuudised.ee