15. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intervjuu Alan Hegburgiga

• Mida arvate ELi kavast suurendada gaasi kui „puhtama“ kütuseliigi kasutust, mis paraku suurendaks sõltuvust Venemaa gaasist – sinna valdkonda jääb ka Eestis palju kriitikat pälvinud Nord Streami gaasijuhtme ehitamise plaan.

Otseselt Nord Streami gaasijuhtme osas meil seisukohta ei ole. Põhiküsimus on selles, kuidas gaasiturg Euroopas korraldatud on. Selliste n.ö „võta või maksa“ lepingute osakaal on väga suur, mis tähendab, et gaasi hind on kõrgem, kui võiks olla. Nüüd on gaasiturg likviidsemaks muutumas ja kui tuleb ka spot- ja forward-tehingute turg, küllap siis saab Euroopas olema palju neid, kes püüavad neist lepingutest välja saada. Praegu makstakse ka gaasi eest, mida tegelikult ei tarbita. Kui vaadata kõiki neid vedelgaasi terminaale Euroopas, siis see on vaid aja küsimus, mil gaasiturg on teine kui täna.

Mis puutub tarnetesse Venemaalt, siis on sealt gaasi Euroopasse tarnitud aastakümneid – ise osalesin seitsmekümnendatel aastatel läbirääkimistel – ja USA ei näe siin probleemi. Suuremate reservide loomine ning IMFi, Maailmapanga ja Euroopa Liidu toel läbi viidud uuendused Ukrainas on positiivsed sammud Venemaa tihedamaks integreerimaks ELi turule, et olla seal n.ö regulaarne mängija. Venemaa on suurte varudega oluline tarnija ja ise Euroopa turust huvitatud. Ma ei muretse gaasitarnete katkemise üle, ehkki ka seda võib ette tulla.

• Kuidas on Teie arvates Gruusia sõda mõjutanud Euroopa Liidu plaane vähendada liigset sõltuvust ühes tarnijast ehk siis Venemaast?

Sõltub sellest, kuidas Gruusias toimunusse suhtuda – kas tegemist oli kohaliku konflikti või kurja vandenõuga. Ma ise ei arva, et see on venelaste plaan gaasitarned ära lõigata. Seal on omad probleemid, millesse võidakse kiskuda ka kõrvalseisjad. Venelased reageerisid. Ma ei usu, et see jääb pikaajaliseks probleemiks – keegi ei taha seda. Kui aga näiteks Nabucco gaasijuhet hakkab varustama Aserbaidžaan, tuleb kindlasti läbi rääkida, et sellised probleemid ei korduks. Nabucco peamine probleem ongi täna, et gaasi osas, mida transportida, pole veel kokkuleppeid. Mina keskenduksin esmalt sellele, siis alles torule.

• Kui küsida rohkem konverentsi teema kohta, siis miks pole puhtamate lahenduste juurutamisega täna kaugemale jõutud, kui kliima soojenemise probleem oli teada juba 90nendatel?

Lühikeses perspektiivis saab emissioone vähendada tõhusama energiakasutusega – USA valitsus on näiteks kehtestanud karmimad nõuded autodele. See, mis Kopenhaageni kliimakonverentsil arutusele tuleb, on n.ö suur pilt. Need väiksed sammud, mis ma mainisin, on täiendavad sammud emissioonide vähendamiseks. Ja heitmete piiramise ja puhta tehnoloogia peale on mõtlemas juba ka sellised riigid nagu Saudi Araabia, mis enne seda ei teinud. Ma ei alaväärtustaks neid arenguid.

• Kas Kopenhaageni kohtumisele läheb ka president Barack Obama, et rõhutada, et USA-l on CO2 heitmete piiramisega tõsi taga?

Oi ma ei tea. Ma arvan, et USA-l on CO2 kärbetega tõsi taga, aga ma ei seostaks seda sellega, kas Obama läheb Kopenhaagenisse või mitte. Samuti pole võimalik öelda, kas USA CO2 kärbete piiramist sätestav seadus selleks ajaks USA Kongressis vastu võetud saab. Oluline on, et kõnelused käivad ning et valitsus ja Kongress tahavad midagi ära teha.

Alan Hegburg

Autor: Haldusuudised.ee