28. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui suudetaks teha kaalutletud otsuseid fondide vahetamisel, siis võiks neid otsuseid teha ka tihedamini kui kord aastas. Samas tuleb tihedama fondi vahetusega silmas pidada veel kahte olulist aspekti, mis aga ei pruugi kliendile pikaajalist kasu tuua:

1. Tihedam vahetamine nõuab investeeringute portfelli teatavat ümberstruktureerimist, et võimaldada suuremat likviidsust fondis. Likviidsemate varadega portfell omakorda võib kaasa tuua madalama pikaajalise tootluse. Tihedama vahetamisega muutub olulisemaks ka lühiajaline tootlus ( 1, 3 ja 6 kuu tootlus), mis ajendaks inimesi fondi vahetama. Pikemas perspektiivis aga ei võimalda lühiajalisele tooltusele orienteerumine saavutada maksimaalselt pikaajalist tootlust, et saavutada maksimaalne pensionivarade kasv.

2. Tihedama vahetuse võimaldamine eeldab kindlasti ka Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) tasudesüsteemi ülevaatamist nii hindade kui ka struktuuri osas. Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatud kehtiva hinnakirja alusel maksavad fondivalitsejad EVK-le iga esitatud avalduse eest 10 – 40 krooni.

26.oktoobril avaldatud andmete alusel makstakse sel aastal kahe kõige populaarsema avalduse - sissemaksete suunamise avalduste ja pensionifondi osakute vahetamise avalduste esitamise eest kokku ca 1.2 miljonit krooni. Aastal 2011 tõusevad avalduste esitamise hinnad aga kordades ehk siis sissemaksete ümbersuunamine maksab 10 krooni asemel 35 krooni ja osakute vahetamine uue fondi kasuks 25 krooni asemel 45 krooni. Võttes aluseks samad avalduste numbrid, saame kokku kolm miljonit ainuüksi kahe avalduste tüübi edastamise eest. Seejuures tasub silmas pidada, et kõik avaldused esitatakse elektrooniliselt ning kontroll avalduste õigsuse eest lasub eelkõige fondivalitsejal.

Seega klient, kes teeb 2 avaldust, suunates uued maksed uude fondi ja vahetades ka vanad osakud uue fondi vastu, läheb fondivalitsejale maksma hetkel 35 krooni, kuid alates aastast 2011 üle kahe korra rohkem ehk siis 80 krooni.

On selge, et riigi poolt kehtestatud tasude suurenemine ja vahetamisvõimaluste avardamine toob kaasa fondihaldurite kohustuslike kulude suurenemise, mis jätab vähem ressursse investeerimistegevuse finantseerimiseks ja seeläbi võib kannatada lõpuks investeerimistulemus. Näiteks, ERGO puhul moodustasid eelmisel aastal kohustuslikud tasud ( tasud depoopangale, EVK-le, Finantsjärelevalvele ja Garantiifondile) 40% valitsemistasudest ning aastast 2011 tõuseks EVK-le makstavate tasude osakaal tuntavalt, mis aga ei oleks proportsioonis teiste kohustuslike tasudega, mida fondivalitseja peab saadud valitsemistasudest maksma. Minu ettepanek on, et EVK tasud peaksid põhinema vaid pensionivaradelt võetavatel tasudel, mitte nii pensionivaradelt kui ka avaldustelt võetavatel tasudel.

Autor: Haldusuudised.ee