11. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänane otsus on värskeim areng juriidilises lahingus Euroopa Komisjoni ning Poola ja Eesti vahel. Poola ja Eesti taotlevad omale perioodiks 2008- 2012 suuremat kvooti kui komisjon on valmis andma, vahendas agentuur Bloomberg.

Nii Eesti kui Poola läksid 2007. aastal komisjoni vastu kohtusse, kui komisjon andis Poolale vaid 73% taotletud kvoodist ning Eestile 52%.  Poolale jäi seega aasta emissioonilimiidiks 208,5 miljonit tonni ja Eestile 12,7 miljonit tonni.

„Komisjoni uutes otsustes on arvestatud kohtu otsusega. Järgmise käiguna lasub Poolal ja Eestil kohustus koostada uued kavad. Kohtuotsusega tekkinud õiguskindlusetuse vähendamiseks soovitan Eestil ja Poolal viivitamata kokku panna uued kavad ja toetuda neis kõige värskematele andmetele,“ teatas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas komisjoni veebilehel tehtud avalduses.

Eesti saastekvootide eraldamise kava lükati tervikuna tagasi järgmistel põhjustel:

*Eraldatavate kvootide kogusumma on liiga suur.*Varase tegevuse eest premeeritavatele käitistele eraldatud kvoodid ületavad eeldatavaid vajadusi.*Kavas ei ole piisavalt teavet selle kohta, kuidas Eesti kavatseb kohelda neid, kes liituvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga edaspidi

Euroopa esimese instantsi kohus langetas septembris otsuse Eesti ja Poola kasuks, märkides, et komisjonil on väga piiratud õigused liikmesriikide kvoodikavade üle otsustamiseks. Ka komisjoni tänane avaldus johtub sellest kohtuotsusest, mille Euroopa Komisjon läinud nädalal edasi kaebas. Kohtuotsuse järgi tuleb Eestil, Poolal ja Euroopa Komisjonil koostada uued siseriiklikud kvoodijaotuse kavad.

Komisjoni ametnikud on korduvalt öelnud, et uued piirmahud Eestile ja Poolale ilmselt varem pakutust oluliselt ei erine, kuna majanduslangus on heitmete hulka tööstusest vähendanud. Euroopa Komisjon on lubanud, et püüab vältida CO2 kvootidega kauplemissüsteemis ülepakkumise tekkimist.

Aastast 2013 tahab EL üldse loobuda kvootide ärajaotamisest riikide vahel – selle asemel saab olema üks kvooditurg. Selline lahendus aitaks edaspidi taolisi konflikte vältida, kuid igasugune täiendava kvoodi lisandumine võib turul hinnad alla viia nii sel kui järgmisel kauplemisperioodil, kuna kasutamata kvooti on võimalik järgnevatele aastatele üle kanda.

Suuremad kvoodikogused liikmesriikidele perioodiks 2008-2012 seavad ohtu karmimad piirid, mis EL tahab kehtestada alates 2013. aastast. Perioodil 2013-2020 peaks kvoodi hulk turul kahanema praegusega võrreldes keskmiselt 11%, kirjutas Bloomberg.

Autor: Haldusuudised.ee