6. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Paraku ei taha rahandusministeerium selle valdkonna finantseerimise reguleerimise vajadust tunnistada," tõdes ta. "Ilmselt peljatakse sellega kaasnevaid rahalisi kohustusi ehk teisisõnu püütakse hoiduda riigieelarvest selliseiks üleriigilise tähtsusega otstarbeiks raha eraldamisest," lisas Võrk.

Tema sõnul ei saa pealinn nõustuda rahandusministri seisukohaga, et täiendav regulatsioon pole vajalik. "Samas on tervitatav rahandusministri seisukoht, et teede ehitusega seotud maade ostuks vajalikud eelarvelised vahendid planeeritakse iga-aastase kohaliku omavalitsuse- ja riigieelarvega. See näitab, et põhimõtteliselt ollakse kaasrahastamisega päri," rääkis Võrk.

Abilinnapea sõnul on Tallinn oma eelarves selleks rahalised vahendid ette näinud, kuid riigieelarvest teede ehituseks eraldatud summa selleks vajalike maade omandamise vajadust ei arvesta.

Tallinna 2010. aasta eelarves on teede ja tänavate rekonstrueerimiseks kavandatud kokku 408 miljonit krooni, sh linna investeeringuna 152 miljonit, välisrahastusest 239 miljonit ja riigieelarvest 18 miljonit.

Raepressi teatel väidetakse rahandusministeeriumi kirjas, et riigieelarves kohalike teede hoiuks planeeritud rahast on võimalik katta ka maade ostuga seotud kulusid. Teeseaduse kohaselt käsitatakse teehoiuna teetööde (ehitamine, remontimine ja hooldamine) tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.

"Seadusega sätestatud teehoiu mõiste ei hõlma teede ehitamiseks vajalike maade ostmist, seetõttu taotlebki Tallinna linn vastava täiendava regulatsiooni väljatöötamist," ütles Võrk.

"Rahandusministeerium ei pea aga avalikult kasutatavate teede ehitamise jaoks maade võõrandamise korra ja rahastamise muutmist vajalikuks. Vaatamata sellele, et viitasime rahandusministeeriumile saadetud kirjas keskkonnaministeeriumi ettepanekule, mille järgi tuleks muuta õigusakte nii, et linna tee-ehitusega seotud kinnistute võõrandamise kulud kataks riik," selgitas ta.

Linna teatel kulub Ülemiste liiklussõlme ja Põhjaväila ehitamiseks vajalike kinnistute ja ehitiste võõrandamiseks hinnanguliselt 155 miljonit krooni.

Autor: Haldusuudised.ee