Suruõhk on elektri, gaasi ja vee kõrval tootmisseadmete ja tööriistade käitajana oluline, küll kulukas, kuid sageli teistest lahendustest tõhusam energialiik.
Tänapäevased tööstusseadmed - robotid, CNC-töötlemiskeskused, trei- ja freespingid jt kasutavad kõik kas rohkemal või vähemal määral suruõhku, nõnda ei saa enamik kaasaegsetest tootmisüksustest läbi kompressorikeskuse ja sellega ühendatud suruõhusüsteemita.
Rusikareegel ütleb, et suruõhutööriistast saab mõõtmetelt sarnase elektrilisega võrreldes kätte suurema jõu - selle pöördemoment on kõrgem. Selle nimel tuleb aga lõivu maksta, sest hinnanguliselt on suruõhutööriista kasutamine elektrilisest kuni kolm korda kallim.
Nii on ka tehase kompressorite ja lisaseadmetega varustatud suruõhuvõrgustiku ülalpidamine kulukas, sest ainuüksi elektrienergia muundamine suruõhuenergiaks on kallis, võib öelda, et lausa kahjumlik ja ehk üldse kalleim energiatootmise viis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe artikli täisversiooni siit . Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta siit. Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.