Suruõhk on elektri, gaasi ja vee kõrval tootmisseadmete ja tööriistade käitajana oluline, küll kulukas, kuid sageli teistest lahendustest tõhusam energialiik.
Tänapäevased tööstusseadmed - robotid, CNC-töötlemiskeskused, trei- ja freespingid jt kasutavad kõik kas rohkemal või vähemal määral suruõhku, nõnda ei saa enamik kaasaegsetest tootmisüksustest läbi kompressorikeskuse ja sellega ühendatud suruõhusüsteemita.
Rusikareegel ütleb, et suruõhutööriistast saab mõõtmetelt sarnase elektrilisega võrreldes kätte suurema jõu - selle pöördemoment on kõrgem. Selle nimel tuleb aga lõivu maksta, sest hinnanguliselt on suruõhutööriista kasutamine elektrilisest kuni kolm korda kallim.
Nii on ka tehase kompressorite ja lisaseadmetega varustatud suruõhuvõrgustiku ülalpidamine kulukas, sest ainuüksi elektrienergia muundamine suruõhuenergiaks on kallis, võib öelda, et lausa kahjumlik ja ehk üldse kalleim energiatootmise viis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe artikli täisversiooni siit . Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta siit. Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.