Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sul on Euroopas vanglapinda üle? Rendi välja!
Enda sissetuleku täiendamine vaba ruumi väljarentimisega vaevalt nüüd originaalne mõte on, kuid Holland astus eelmisel nädalal selles valdkonnas sammu edasi ja sõlmis esimese lepingu Euroopas vangla väljarentimiseks.
Mitmete tühjade vanglaruumidega Holland nõustus vastu võtma 500 Belgia vangi Tilburgi linnas. Belgia maksab selle eest Hollandile 41,14 miljonit eurot aastas.
Säärane leping toob kergendust Belgia ülerahvastatud vanglatele kuni 2012. aastani, mil uued vanglad peaksid olema kasutuskorras, kirjutas Reuters. Hollandi vangid Tilburgis viiakse üle teistesse Hollandi vanglatesse. Kahe riigi vahelist lepingut kavatsetakse uuendada ühe aasta kaupa vastavalt mõlema poole vajadustele.
Tilburgi linnas olevas vanglas hakkavad töötama lisaks Hollandi vanglaametnikele ka belglased. Vangide üleviimine Hollandi vanglasse toimub veebruari jooksul.
"Me ei teeni sellega kasumit. Mitme vangla ehitamine lühikese perioodi jooksul ning lisaks madal kuritegevuse tase tähendab, et meil jäi ruumi üle," selgitas Hollandi justiitsminister Nebahat Albayrak .
Belgia 32 vangla ülerahvastatud tingimused pakuvad teravat kontrasti Hollandi vanglatele: Belgias on 10 400 vangi, kuid ainult 8400 vanglakohta.
"Enamik Belgia vangidest, kes on välja valitud Tilburgi saatmiseks on täitsa rahul. Olen kuulnud, et mõned on isegi olnud pettunud, et nad pole valituks osutunud," rääkis Albayrak.
Vangla infrastruktuuri puhul nõudluse pakkumisega sobitamine on väljakutse paljudele valitsustele. Maailma suurima vanglapopulatsiooniga USA on pöördunud erasektori poole, et kõik vangid ära paigutada.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele